Viirused

50 %
50 %
Information about Viirused

Published on September 21, 2014

Author: helina20

Source: slideshare.net

VIIRUSED Helina Reino GAG 2014

Viirused (ladina sõnast virus 'mürk') on rakusisesed parasiidid e rändavad geenid. Nad ei ole organismid, vaid molekulkompleksid. Neil puuduvad organismile omased tunnused: rakuline ehitusprintsiip; iseseisva sünteesiprotsessi läbiviimine; iseseisev paljunemisvõime.

VIIRUSTELE ON OMANE: nende koostises on nukleiinhapped ja valgud; neile on iseloomulik mutatsioonivõime; nad evolutsioneeruvad; nad võivad lülituda peremeesraku genoomi ja eksisteerida seal vaikivate proviirustena ja/või käivitavad viirusosakeste taastootmistsükli peremeesrakus. Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.

VIIRUSTE TEKKIMINE Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga. Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud ning DDNNAA või RRNNAA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil ppeerreemmeeeessrraakkuusstt ssõõllttuummaattuulltt, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus ttrraannssppoossoonniitteeggaa viib mõttele, et mõned viirused on end ggeennoooommiisstt "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest. On avaldatud ka arvamust, nagu võiks mõned viirused endast parasiitse eluviisi tõttu äärmuslikult lihtsustunud baktereid, või oleks üürrggooookkeeaanniiss tekkinud paralleelselt rakulise eluga. Tõendid nende teooriate kinnituseks aga seni puuduvad.. http://et.wikipedia.org/wiki/Viirused

VIIRUSTE AVASTAMINE  Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi.  1796 esimene vaktsineerimine.  Kolm teadlast - A. Mayer, D. Ivanovski ja M. Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja avastasid, et seda tekitab “ nakkav elus vedelik”. Hiljem hakati seda nimetama viiruseks. A. Mayer M. Beijerinck D. Ivanovski Tubaka mosaiikviirus

VIRIONI EHITUS Väljaspool rakku esineb viirus osakesena ehk virionina. Suurus 20 - 400 nm. Suurimad viirused on rõugeviirused Nad on korrapärase kujuga (hulktahukas, kerajas, silindriline, bakteriofaag)

VIRIONI EHITUS Koosneb valgust ja nukleiinhappest.  sisaldavad ainult üht tüüpi nukleiinhapet (kas DNA või RNA). nukleiinhappemolekul võib olla rõngasjas, lineaarne või fragmentaarne ja struktuurilt üksik- või kaksikahel. valk Nukleiinhape (DNA või RNA) www.brown.edu/.../hiv/images/Virion2.jpg

VIRIONI EHITUS nukleiinhapet ümbritseb kas lihtsam või keerukam kkaappssiiiidd.. See sisaldab lipiide ja struktuurvalke ( viirus-spetsiifilised) viiruste üümmbbrriiss eehhkk kkeesstt pärineb peremeesraku membraanist; herpesviiruste puhul on ümbriseks tuumamembraan. Valguline kapsiid Ümbris e kest www.brown.edu/.../hiv/images/Virion2.jpg

BAKTERIOFAAGI EHITUS päind e. päis kaelus saband Kinnitusniidid e. fibrillid kapsiid

Viiruse geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. S t r u k t u u r g e e n i d K i n d l u s t a v a d v i i r u s o s a k e s t e m o o d u s t a m i s e R e g u l a a t o r g e e n i d R e g u l e e r i v a d p e r e m e e s r a k u a i n e v a h e t u s t R e p l i k a t s i o o n i g e e n i d K i n d l u s t a v a d v i i r u s e g e n o o m i p a l j u n d a m i s e G E E N I D

Viiruse valkude ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi valke. S t r u k t u u r v a l g u d m o o d u s t a v a d u u s i v i i r u s o s a k e s i j a k a i t s e v a d n e i d R e g u l a a t o r v a l g u d k o n t r o l l i v a d r a k u a i n e v a h e t u s t R e p l i k a t s i o o n i v a l g u d v a s t u t a v a d v i i r u s e g e n o o m i p a l j u n e m i s e e e s t V A L G U D

VIIRUSTE SÜSTEMAATIKA Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks. Need suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks. Taksonite definitsioonid viirustel ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega. Peamiseks erinevuseks on vastava taksoni monofüleetilisuse nõude puudumine, välja arvatud tüvede puhul.

VIIRUSTE MITMEKESISUS Viiruste kkllaassssiiffiikkaattssiioooonn nnuukklliiiinnhhaappeettee aalluusseell:: DNA-viirused (herpes, papilloomid, adeno jt) RNA-viirused (hepatiit C, gripp jt) HI B-hepatiit www.ncahs.nsw.gov.au/.../blood%20VIRUS_HCV.jpg  DNA- ja RNA-viirused (HI, hepatiit B jt) herpes papilloom adeno www.rkm.com.au/.../ADENOVIRUS/Adenovirus-450.jpg www.spmsd.se www.spmsd.se http://www.ozc-shumen.org/pics/b_hepatit.jpg C -hepatiit gripp

VIIRUSTE MITMEKESISUS On avastatud veel teisigi mitterakulisi bioloogilisi objekte. Need on viirustega sarnased geneetilised elemendid: viroidid – RNA viirustega sarnane, aga puudub kapsiid ja ümbris.  prionid - nakkuslikud valgud satelliitviirused

VIIRUSTE MITMEKESISUS Viiruseid võib jagada kkaa ttõõvveessttaavvaa oobbjjeekkttii aalluusseell:: taimeviirus bakteriviirus e faag loomaviirus inimeseviirus seeneviirus putukaviirus bbaakktteerriivviiiirruuss ttaaiimmeevviiiirruuss lloooommaavviiiirruuss ppuuttuukkaavviiiirruuss IInniimmeessee vviiiirruuss

VIIRUSTE ÖKOLOOGIAST Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end n-ö rakus "sisse seab" nimetatakse lüsogeenseks faasiks. Nakatumise teises staadiumis lüütilises faasis, raku normaalne elutegevus katkestatakse ning kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele enamasti kasulikud.

Viiruste paljunemine Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani ja kesta Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist LLüüüüttiilliinnee ttssüükkkkeell LLüüssooggeeeennnnee ttssüükkkkeell Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped ja sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan ja kest laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid tütarrakkudesse Järgneb lüütiline tsükkel

LÜÜTILINE JA LÜSOGEENNE TSÜKKEL www.bio.espci.fr/scolarite/c_BIO/compl/virus2.gif http://www.youtube.com/watch?v=wLoslN6d3Ec

LÜÜTILINE JA LÜSOGEENNE TSÜKKEL LLüüssooggeennnnee ttssüükkkkeell LLüüüüttiilliinnee ttssüükkkkeell

LÜÜTILINE TSÜKKEL cache.eb.com/eb/image?id=95417&rendTypeId=34

Add a comment

Related presentations

Related pages

Viirused - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis ...
Read more

Kuidas eemaldada arvutiviiruseid - viirused.ee

viirused.ee Uurimiskeskus pakub tasuta viiruse eemaldamise juhiseid ja regulaarseid uuendusi seoses olulisemate sündmustega, mis on seotud ...
Read more

RNA-viirused - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA (ribonukleiinhape). Mõnede viiruste genoom on üheahelaline RNA (ssRNA), teistel kaheahelaline RNA (dsRNA).
Read more

Virus - Wikipedia, the free encyclopedia

A virus is a small infectious agent that replicates only inside the living cells of other organisms. Viruses can infect all types of life forms, from ...
Read more

VIIRUSED - Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing - ebu.ee

VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner ...
Read more

Category:Viirused | ResScientiae Wiki | Fandom powered by ...

Viirused Category page. 456 pages on this wiki. Edit Classic editor; History; Talk 0
Read more

viirused - alorents - sites.google.com

Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel ...
Read more

Viirused » Arvutikaitse

Arvutikaitse.ee internetisaiti haldab MTÜ Arvutikaitse. Peatoimetaja Aare Kirna aare[ät]arvutikaitse.ee Tel. 526 6710
Read more

Category:Viruses - Wikimedia Commons

Category:Viruses. From Wikimedia Commons, the free media repository. Jump to: navigation, search. See also: Category:Computer viruses.
Read more