advertisement

Meede 4 6 1 esitlus

50 %
50 %
advertisement
Information about Meede 4 6 1 esitlus
Entertainment

Published on November 21, 2007

Author: Florence

Source: authorstream.com

advertisement

Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise programm:  Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise programm Ülari Alamets Madis Kaldmäe EAS, Ettevõtlus- ja elukeskkonna Siseministeerium arendamise divisjoni direktor Programmi nimi:  Programmi nimi “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 4.6 “Kohalik sotsiaal-majanduslik areng” osa 4.6.1 “Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine” Programmi eesmärgid:  Programmi eesmärgid EESMÄRKIDEKS on luua eeldusi: kohalike avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine kohaliku avaliku infrastruktuuri majandusliku efektiivsuse tõstmine kohaliku elanikkonna töövõimaluste ja elukvaliteedi parandamine piirkonna arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamine Programmi üldtingimused:  Programmi üldtingimused Programmi toetuste rahaline maht Programmi toetuse maht 2004-2006 on kokku 466 MEEK, sellest 2004.a. 88 MEEK 2005.a. 200 MEEK 2006.a. 178 MEEK Menetlemine Jooksev Esitamine Taotlusi võib esitada ainult KOIT kavas eelmiseks, käesolevaks või järgmiseks eelarveaastaks kavandatud objektide kohta. Taotlused esitatakse EASi. Slide5:  Taotlejad Taotlejad kohalikud omavalitsused mittetulundusühingud ja sihtasutused, juhul kui projektiga taotletavad tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka, sh kogudused avaliku sektori enamusosalusega äriühingud ainult katlamajade, kaugküttevõrgustiku või tänavavalgustus-süsteemide arendamiseks Sihtala Kogu Eesti Toetatavad tegevused I:  Toetatavad tegevused I Alameetme raames toetatakse järgmisi investeeringuid: Investeeringud üldhariduskoolide ja lasteaedade arendamiseks; Investeeringud tööhõive stimuleerivate sotsiaalteenuste osutamisega seotud kohaliku infrastruktuuri arendamiseks; Investeeringud sildade, viaduktide, tunnelite, ümbersõiduteede, saarte ühenduse pidamiseks vajalike sadamate ning ühendusteede arendamiseks; Investeeringud katlamajade, kaugküttevõrgustiku ja tänava-valgustussüsteemide arendamiseks. Slide7:  Toetatavad tegevused II Alameetme raames abikõlblikeks tegevusteks on ehitustööd, sh tööd, mis on seotud: ehituskrundi ettevalmistamise, ehitamise, tehnilise sisustamise, ehitise või nende osade remondi, renoveerimise või lammutamisega, samuti objektispetsiifiliste seadmete soetamine ja paigaldamine Seostatus arengukavadega:  Seostatus arengukavadega Alameetme raames elluviidavad tegevused peavad olema kohalikul tasemel (endiselt) prioriteetsed Kajastuvus arengukavades: Kajastuvus kohalike omavalitsuste investeeringute kavades Kajastuvus kehtivatest valla või linna sektorarengukavadest nagu: lasteasutuse arengukava, kooli arengukava, teehoiukava, sotsiaalhoolekande arengukava, ühistranspordi arengukava jms; Täiendav kinnitus prioriteetsuse kohta (suhtes eeltaotlemise ajaga) Abikõlblikud kulud:  Abikõlblikud kulud Abikõlblikud on need kulud, mis on otseselt vajalikud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja alameetme eesmärkide saavutamiseks. Abikõlblikud kulu on tekkepõhised. Piirangud: Kinnisvara ost võib moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust; Halduskulud võivad moodustada maksimaalselt 7% projekti abikõlblike kulude kogumahust; Mitteabikõlblikud kulud :  Mitteabikõlblikud kulud organisatsioonide liikmemaksud käibevahendid, v.a. projekti otseste halduskuludena käsitletavad kulud trahvid, kohtukulud, viivised erisoodustusmaks esinduskulud ja kingitused muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane Slide11:  Toetuse tingimused Minimaalne toetus investeeringu puhul katlamajade, kaugküttevõrgustiku ja tänavavalgustussüsteemide arendamiseks on 500 000 krooni projekti kohta. Muudel juhtudel minimaalselt 1 miljon krooni projekti kohta. Investeeringute puhul katlamajade ja kaugküttevõrgustiku arendamiseks ei tohi toetuse saajale alameetme raames eraldatav investeeringutoetus koos viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga kokku ületada 1 564 660 krooni. Taotleja oma- ja/või kaasfinantseering minimaalselt 20% projekti abikõlblikest kulutustest (oma- ja kaasfinantseeringu alla loetakse avaliku sektori finantseering). Katlamajade ja kaugküttevõrgustiku puhul on vastav oma- ja/või kaasfinantseering määr vähemalt 50% projekti abikõlblikest kuludest. KOIT kava koostamise hindamiskriteeriumid:  KOIT kava koostamise hindamiskriteeriumid KOIT kava koostamisel ning objektide aastatevahelise jaotuse määramisel võeti arvesse järgmisi üldisi valikukriteeriume: 1)      projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast; 2) projekti olulisus tulenevalt maakonna üldisest arengustrateegiast ning maakonnaplaneeringust; 3)      projekti tulemuste jätkusuutlikkus; 4)      projekti mõju meetme eesmärkide saavutamise kontekstis; 5)      projekti mõju regionaalne ulatus; 6)      infrastruktuuriobjekti täiendavus olemasoleva infrastruktuuri kontekstis; 7)      investeeringu maksumus projektist otseselt kasu saavate elanike kohta; 8)      projekti olulisus maakonna tasakaalustatud arengu põhimõtte seisukohast; 9)      projekti vastavus kohalike omavalitsuste ühishuvidele; 10)  projekti suunatus piirkonna omavalitsusüksuste vahelise territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisele; 11) projekti valmisolek elluviimiseks, sh. kohaliku omavalitsuse võime tagada nõutud oma- ja kaasfinantseeringut, vajalike analüüside olemasolu (tasuvus, teostatavus); 12)  projekt järgib võimalikult maksimaalselt integreeritud lähenemist (vältides killustatud ja isoleeritud projekte); 13) projekti seotus riikliku arengukava teiste meetmetega. Ka EAS lähtub taotluste vastavuse kontrollimisel nendest põhimõtetest KOIT kava koostamine:  KOIT kava koostamine Eeltaotluste esitamine 8. juuliks 2004.a Eeltaotluste ning taotlejate abikõlblikkuse kontroll, täienduste ja muudatuste tegemine; Eeltaotluste hindamine maakondlike komisjonide poolt; Valikuline tehniline ekspertiis, valdkonnaomaste ministeeriumide seisukohtade saamine; Kooskõlastamine maakondliku omavalitsusliiduga; KOIT kava maakondliku eelistusnimekirja ettevalmistamine maavalitsuse poolt; KOIT kava ettevalmistamine siseministeeriumi poolt; KOIT kava heaks kiitmine meetme juhtkomisjoni poolt; KOIT kava kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt 27.oktoobri 2004 korraldusega nr. 783-k KOIT kava eelistusnimekirja; Projektitaotluste vastuvõtmise alustamine EAS-s. KOIT kava eelistusnimekiri:  KOIT kava eelistusnimekiri KOIT kava eelistusnimekiri koosneb objektidest, mis jaotatud maakondliku indikatiivse toetussumma piirmäära ulatuses aastate lõikes, koos kavandatavate tegevuste ja indikatiivse rahastamismahuga. KOIT kava sisaldada võimalikke reservprojekte, mille üldmaksumus ületab 1/3 võrra maakonna jaoks kehtestatud indikatiivset toetussumma piirmäära. Slide15:  KOIT kava eelistusnimekirja lülitatud objektide valdkonnaline struktuur Investeeringud üldhariduskoolide ja lasteaedade arendamiseks 75,1% Investeeringud tööhõivet stimuleerivate kohalike sotsiaalobjektide arendamiseks 3,6% Investeeringud määruse mõistes abikõlblike transpordiinfrastruktuuri objektide arendamiseks 12,6% Investeeringud katlamajade, kaugküttevõrgustiku ja tänava-valgustussüsteemide arendamiseks 8,7% Slide16:  KOIT kava eelistusnimekirja lülitatud objektide valdkonnaline struktuur Koolid 68 objekti 283,5 MEEK Lasteaiad 26 objekti 66,3 MEEK Tööhõive 5 objekti 16,6 MEEK Transport 5 objekti 58,5 MEEK Katlamajad 4 objekti 5,4 MEEK Tänavavalgustus 9 objekti 35,0 MEEK KOIT kava muutmine :  KOIT kava muutmine Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud KOIT kava vaadatakse vajadusel iga-aastaselt üle. Kui vajadus tekib, siis kinnitab regionaalminister oma käskkirjaga KOIT kava muudatuste ettevalmistamise korra. Muudatused viiakse KOIT kavasse sisse KOIT kava koostamiseks sätestatud korras. Siseministeerium esitab muudatusettepanekud KOIT kava osas Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks iga aasta 1. detsembriks. Slide18:  Taotlusi on õigus esitada ainult KOIT kavas eelmiseks, käesolevaks või järgmiseks eelarveaastaks kavandatud objektide kohta. KOIT kavas järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud projektitaotluste osas tehakse rahuldamise või mitterahuldamise otsus tingimusel, et projekti elluviimise alguskuupäevaks määratakse järgmise aasta 1. Jaanuar või taotleja ettepanekul hilisem kuupäev. Projekti ajaline kestvuse arvestus - projekti tegevuste abikõlblikkus - algab taotluse registreerimise hetkest EAS-is või projektis määratud hilisemast tähtajast. Projekti elluviimise maksimaalne kestvus on 36 kuud, kuid projekti lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 30. september 2008. Pärast eelnimetatud kuupäeva tehtud kulusid ei aktsepteerita abikõlblike kuludena. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele:  Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele Taotlus esitatakse kindlal taotlusvormil EASile Lisad: 1) Projekti kirjeldus – Vt Kirjeldus 2) Eelarve (EAS-i poolt väljatöötatud vorm) – Vt Eelarve 3) Ajakava – Vt Ajakava 4) Oma- ja kaasfinantseeringut tõestavad dokumendid 5) Taustinfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st 6) Projektijuhi CV 7) Institutsionaalne CV 8) Hinnapakkumised ja/või maksumuste põhjendused Projekti kirjeldus, Projektijuhi CV, Institutsionaalne CV:  Projekti kirjeldus, Projektijuhi CV, Institutsionaalne CV Projekti kirjelduse tuleb välja tuua projekti eesmärk (kitsaskohad - mida soovitakse projekti elluviimisega kõrvaldada), projekti tegevused (detailne tegevus kava), projekti mõju (nii aasta pärast kui ka 5 aasta pärast) ja projekti jätkusuutlikus (nii otsene kui kaudne). Projektijuhi elulookirjeldus (CV), kus on ära toodud oskused ja kogemus antud valdkonnas ja projektijuhtimises ning läbiviidud projektid (kirjeldada täpne projektijuhi roll projekti elluviimisel). Kui projekti juhtimine tellitakse väljastpoolt organisatsiooni, tuleb esitada ka tellija kontaktisiku andmed. Juhul kui projektijuhil puudub õigus teostada järelvalvet, tuleb sõlmida eraldi omanikujärelvalve leping. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele:  Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb lisada taotlusele: Projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe. Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused. Ehituslik projektdokumentatsioon. Omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid. Projekti tasuvuse ja riski analüüs. Kinnisvara ja kasutatud varustuse ostu puhul tõend selle kohta, et hoone ega varustusega seoses ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust, ning kinnisvara hindamise tõend. Keskkonnamõjude hinnang. Ehitustööde ja/või seadmete soetamise hankedokumentatsioon. Teatis vähese tähtsusega abi kohta investeeringute puhul katlamajade ja kaugküttevõrgustiku arendamiseks. Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused:  Projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused Uute ehituste puhul on vajalik kehtiv detailplaneering Tulenevalt projekti iseloomust on vajalikud load: Lammutusluba (ainult hoone ja rajatise omanik); Ehitusluba; Teede osas Maanteeameti tee-ehitusluba. Tulenevalt projekti iseloomust on vajalikud kooskõlastused: Muinsuskaitse Keskkond Trasside ja liinide valdajatega (Eesti Energia, Eesti Gaas, veeettevõte, kaabellevi ettevõtted jt) Päästeamet Tervisekaitseamet Maanteeamet Veeteedeamet (sadamad) Jt asjakohased kooskõlastused Ehituslik projektdokumentatsioon:  Ehituslik projektdokumentatsioon Peab olema piisav detailse eelarve koostamiseks: See tähendab: Ehitusliku tööprojekti olemasolu (juhinduda Eesti Standard EVS 811:2002 “Hoone projekt”); Eriprojektide (sõlmede, detailide joonised, lõiked, pikiprofiilid, elekter, sanitaartehnika, küte, ventilatsioon jm.) olemasolu. Selle järgi peab olema võimalik tellida, ehitada ja järelvalvet teostada. Projekteerimine ja ehitustööd on soovitav tellida erinevatelt ettevõttelt. Tööde teostajad peavad olema kantud vastavatesse registritesse (omama õigust töid teostada). Omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid:  Omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid 1) renoveeritava ehitise, rajatise või ruumi omandiõigust tõendava dokumendi või kasutuslepingu (sh üürilepingu) koopia esitamine on kõigile taotlejatele kohustuslik, sh ka kohalike omavalitsusüksuste ja riigiasutuste korral; 2) kinnistu omandiõigust tõendava dokumendi või kasutuslepingu (sh rendilepingu või hoonestusõiguse) koopia esitamine on kõigile taotlejatele kohustuslik, sh ka kohalike omavalitsusüksuste ja riigiasutuste korral; 3) eeltoodud informatsioon peab olema aktuaalne. Ei tohi esitada vananenud või valesid andmeid; 4) taotleja peab teatama, kas ja milliseid kohtuvaidlusi on käimas seoses projektiga seotud kinnistu omandisuhetega ja/või kasutusega. 5) Kas on alustatud omandiõiguse või kasutuslepingu muutmist (munitsipaliseerimine jne.) Projekti tasuvuse ja riski analüüs:  Projekti tasuvuse ja riski analüüs Projekti tasuvuse ja riski analüüs (katlamajade, kaugküttevõrgustiku ja tänavavalgustussüsteemide projektidel): 1) analüüs peab tõendama projekti majanduslikku või finantsilist elujõulisust ka tõenäoliste riskide realiseerumise korral; 2) projekti teostamisega kaasnevate ohutegurite identifitseerimise ja analüüsi juures tuleb ära tuua võimalike riskifaktorite kõrvaldamise teed ja meetodid; 3) analüüsi koostaja peab olema ära näidatud; 4) teostatavus- ja/või tasuvusuuring (juhul kui see on teostatud). Projekti sotsiaalmajanduslik tasuvuse ja teostatavuse analüüs:  Projekti sotsiaalmajanduslik tasuvuse ja teostatavuse analüüs Sotsiaalmajandusliku tasuvuse ja riskide kirjeldamiseks kasutage alljärgnevaid küsimusi: milline on projektiga seotud piirkonna sotsiaalmajanduslik olukord (elanikkonna kirjeldus, laste ja õpilaste arv, tööhõive olukord, piirkonna majanduslik võimekus, kohalik infrastruktuur jne.); millised on piirkonna peamised sotsiaalmajanduslikud kitsaskohad ja probleemid; millised on projekti eesmärgid sotsiaalmajanduslike kitsaskohtade likvideerimiseks ja olukorra parandamiseks; millist sotsiaalmajanduslikku mõju projekti elluviimine avaldab; kirjeldage, kuidas mõju avaldub; milline on projekti sotsiaalmajanduslik mõju ühe aasta ja viie aasta pärast (laste ja õpilaste arvu muutus, tööga hõivatud inimeste arvu muutus, infrastruktuuri paranemine jne.); milliseid võimalikke projekti teostamisriske (kulude alaplaneerimine jne.) või projekti mõju saavutamise riske (puudulik koostöö kasusaajatega, projekti nõrk ettevalmistus jne.) võib kaasneda projekti elluviimisega; millised on riskide maandamiseks vajalikud tegevused ja ressursid? Keskkonnamõjude hinnang:  Keskkonnamõjude hinnang Keskkonnamõjude hinnang koostatakse juhul kui projektis kavandatakse tegevust, millega kaasneb oluline mõju keskkonnale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse mõistes. Ehitustööde ja/või seadmete soetamise hankedokumentatsioon:  Ehitustööde ja/või seadmete soetamise hankedokumentatsioon Ehitustööde ja/või seadmete soetamise hankedokumentatsiooni all esitada: Riigihanke lihtmenetluse läbiviimiseks ettevalmistatud dokumentatsioon (lähteülesanne) või kui on läbi viidud lihtmenetlusega riigihange, siis hanke kood ja eduka pakkumise kinnitamise otsus; Ehitustöödele, mis on 2 miljonit krooni ja üle selle (ilma käibemaksuta), tuleb esitada riigihanke läbiviimiseks ettevalmistatud dokumentatsioon või kui on läbi viidud riigihange, siis hankekood ja eduka pakkumise kinnitamise otsus; Seadmete hankimisel, mille maksumus on 300 000 krooni ja üle selle (ilma käibemaksuta), tuleb esitada riigihanke läbiviimiseks ettevalmistatud dokumentatsioon või kui on läbi viidud riigihange, siis hankekood ja eduka pakkumise kinnitamise otsus.   Slide29:  Taotluse ettevalmistamisel tuleb jälgida Projekti abikõlblike tegevustega saab algust teha alles pärast taotluse registreerimist EAS-is (tekkepõhisuse põhimõte). Oma- ja kaasfinantseering saab olla vaid avaliku sektori raha. Projekti tegevused on abikõlblikud ja nad vastavad eeltaotluses esitatule. Projekti kirjelduses (Lisa 1), eelarves (Lisa 2) ja ajakavas (Lisa 3) esitatud tegevused ja kululiigid peavad olema samad. Projekti kogu eelarve on kaetud hinnapakkumistega kui ka finantseeringuga. Toetus makstakse välja pärast toetuse saaja poolt esitatud taotlust. Taotlusele tuleb lisata aruanne koos allkirjaõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise alg- ja makse toimumist tõendavate dokumentide koopiatega või internetpanga väljatrükkidega. Projektide hindaja vaatenurk:  Projektide hindaja vaatenurk Projekti eesmärgid: vastavus eeltaotluses toodud eesmärgiga; vastavus programmi eesmärkidega => Et projekti elluviimise järel tekib uus kvaliteet, saavutatakse lubatud funktsionaalsus => Et eelnev avaldaks positiivset mõju avaliku teenuse kvaliteedile, kuluefektiivsusele Projekti prioriteetsus: kinnitus jätkuva prioriteetsuse kohta Projekti ettevalmistuse kvaliteet: otstarbekuse osas täiendav veendumine, et eeltaotlusega kooskõlas; rõhk ehituslikul ettevalmistuse kvaliteedil Projekti kindlustatus oma- ja kaasfinantseeringuga Taotluste menetlemine:  Taotluste menetlemine Taotlused võetakse menetlusse jooksvalt. Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul 30 kalendripäeva. Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust ja kontrollitakse vajalike dokumentide olemasolu. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise aeg on kuni 10 kalendripäeva. Taotluse menetlemise käik:  Taotluse menetlemise käik Taotluse rahuldamise või mitte rahuldamise otsuse teeb EAS-i juhatus Otsus tehakse taotlejale teatavaks 5 tööpäeva jooksul Toetuse saaja on kohustatud 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest saatma EASile kinnituskirja, millega ta kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele Taotluse rahuldamise otsus:  Taotluse rahuldamise otsus Rahuldamise otsuses sätestatakse: Toetuse saaja Toetuse suurus Toetuse oma- või kaasfinantseeringu määr Projekti elluviimise algus- ja lõpptähtaeg Toetuse väljamaksmise tingimused Toetuse lisad Aruandluse esitamine Toetuste väljamaksmine:  Toetuste väljamaksmine Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on: toetuse saaja poolt teostatud vastavad kulutused toetuse saaja poolt teostatud omafinantseering ning seda tõendavate dokumentide esitamine EASile aruande esitamine väljamaksetaotluse esitamine Toetuse saaja võib esitada maksetaotluse iga kolme kuu järel või harvem Toetuse väljamaksmise ettepanek EASi poolt tehakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise makse-taotluse saamist. Küsimus: Kui projekt on kava järgi plaanis esitada 2006, aga tegelikult on valmisolek juba 2005, kas on võimalik taotlus esitada varem? Vastus: Esitada võib juba 2005.a., kuid abikõlblikuks muutuvad kulud 1.01.2006 või meetme juhtkomisjoni otsuse alusel kinnitatud kuupäevast (selleks tuleb esitada taotlus ja seal ära märkida, et ollakse valmis projekti varem alustama). Küsimus: Kas saab KOIT kavasse esitada täiendavaid projekte? Vastus: Üldjuhul ei saa käesolevaks programmeerimisperioodiks (2004-2006). Küll on võimalik põhinimekirja pääseda praegu reservnimekirjas paiknevatel objektidel, juhul kui mõni põhinimekirja projekt jääb toetusest ilma. KOIT kava eelistusnimekirja osas muudatuste tegemise korraldamine kuulub Siseministeeriumi pädevusse. Küsimus: Kui täpselt tuleb eelarves välja tuua ehitustööd (ega ei pea olema sama detailsus, mis hankedokumendis)? Vastus: Detailses eelarves peab kulud välja tooma tegevuste kaupa, jälgides juhendmaterjalis selgitatud detailsust. See peab olema selline, mis võimaldab tööd tellida, ehitada ja nende üle järelvalvet teostada. Küsimus: Kas eelarve koostamisel sobivad eeltaotluse (eel)pakkumised? Vastus: Jah kui eeltaotluse hinnapakkumised kehtivad ning on koostatud piisavalt detailselt ehk selliselt, et nende alusel  on võimalik töid tellida, ehitada ja nende üle järelvalvet teostada:  Korduma kippuvad küsimused I Küsimus: Kui projekt on kava järgi plaanis esitada 2006, aga tegelikult on valmisolek juba 2005, kas on võimalik taotlus esitada varem? Vastus: Esitada võib juba 2005.a., kuid abikõlblikuks muutuvad kulud 1.01.2006 või meetme juhtkomisjoni otsuse alusel kinnitatud kuupäevast (selleks tuleb esitada taotlus ja seal ära märkida, et ollakse valmis projekti varem alustama). Küsimus: Kas saab KOIT kavasse esitada täiendavaid projekte? Vastus: Üldjuhul ei saa käesolevaks programmeerimisperioodiks (2004-2006). Küll on võimalik põhinimekirja pääseda praegu reservnimekirjas paiknevatel objektidel, juhul kui mõni põhinimekirja projekt jääb toetusest ilma. KOIT kava eelistusnimekirja osas muudatuste tegemise korraldamine kuulub Siseministeeriumi pädevusse. Küsimus: Kui täpselt tuleb eelarves välja tuua ehitustööd (ega ei pea olema sama detailsus, mis hankedokumendis)? Vastus: Detailses eelarves peab kulud välja tooma tegevuste kaupa, jälgides juhendmaterjalis selgitatud detailsust. See peab olema selline, mis võimaldab tööd tellida, ehitada ja nende üle järelvalvet teostada. Küsimus: Kas eelarve koostamisel sobivad eeltaotluse (eel)pakkumised? Vastus: Jah kui eeltaotluse hinnapakkumised kehtivad ning on koostatud piisavalt detailselt ehk selliselt, et nende alusel  on võimalik töid tellida, ehitada ja nende üle järelvalvet teostada Korduma kippuvad küsimused II:  Korduma kippuvad küsimused II Küsimus: Lisa 2.2 (tööaja tabel): kas see peab olema lisatud põhitaotlusele või on see hiljem arvestuse pidamiseks? Vastus: Kui projektis kavandatakse halduskulusid, siis on vajalik kavandada tööaja planeeritav vajadus Lisas 2.2 toodud sarnase tabeli abil. Taotlusele ei pea lisama tööaja arvestamise tabelit. Tööaja arvestamise tabel (Lisa 2.2) tuleb täita aruandluses esitamiseks tööaja kasutamise tõendusena. Küsimus: Mis täpselt kuuluvad halduskulude (7%) sisse - kas ehitusjärelvalve võib olla eraldi (ehituse real)? Vastus: Omanikujärelvalve (ehitusjärelvalve) kulud on käsitletavad ehituskuludena. Küsimus: Kas ehituse puhul piisab taotluse esitamisel eelprojektist? (hankedokumendid saab ju kokku panna - tööjoonised jääksid ehitaja teha)? Vastus: Ei piisa. Ehitusprojekt peab olema koostatud nii, et selle baasil oleks võimalik koostada detailne eelarve, teostada ehitustöid ja läbi viia järelvalvet. Küsimus: Kas in kind kulud (25% OF-st) on endiselt lubatud? Vastus: Mitterahalisi kulusid ei ole lubatud arvestada omafinantseeringu ega projekti kogumaksumuse hulka. Korduma kippuvad küsimused III:  Korduma kippuvad küsimused III Küsimus: Millised muudatused on lubatud taotluses võrreldes eeltaotlusega? Vastus: Lubatud on põhjendatud ja hädavajalikud muudatused kuid mitte ühe objekti asendamine teisega. Juhtum juhtumi alusel võivad muutused vajada aktsepteerimist erinevatel otsustustasanditel (kuni KOIT kava kinnitanud Vabariigi Valitsuseni). Küsimus: Kas ehitus-projekteerimishanke kulud on abikõlblikud? Vastus: Tehniliselt ei ole see võimalik, kuna taotluse EAS-ile esitamiseks peab olemas olema tööprojekt (Eesti Standard EVS 811:2002 “Hoone projekt”) ja tulenevalt projekti ettevalmistusloogikast ka vajalikud eriprojektid. Abikõlblike kulude arvestus algab taotluse registreerimisest EAS-is ning arvestuse aluseks on tekkepõhisus (kui materjal on esitatud EAS-ile, siis loeme selle osas tehtud kulu tekkinuks). Küsimus: Kas on mingi piirang, kui suur osa võib olla seadmete hankimisel (näit. söökla köögitehnika)? Vastus: Piirangut ei ole kuid nende spetsiifilisus (sisseehitatud ja projektiga määratletud) peavad ühtima määruses § 5 lõige 3 tooduga. Korduma kippuvad küsimused IV:  Korduma kippuvad küsimused IV Küsimus: Kuidas täita EL visualiseerimise nõue tänavalgustuse puhul? Vastus: EL visualiseerimisel tuleb järgida RAK-i ja EL logode kasutamise stiiliraamatut. Ehitatud ja/või renoveeritud tänavavalgustuse puhul tuleb paigutada üheks aastaks tänutahvel nähtavale kohale vastava tänava algusesse. Küsimus: Kui palju võtab aega aruande ja maksetaotluse esitamisest EASi kuni reaalse väljamakseni riigikassa poolt?  Vastus: EASis võtab aruande ja maksetaotluse menetlemine, juhul kui ei esine puudusi, aega maksimaalne 23 tööpäeva, mille järgselt saadab EAS maksetaotluse edasi riigikassasse kus menetletakse kuni 5 tööpäeva. Seega kogu maksetaotluse menetlemise peale võib kuluda kuni 28 tööpäeva. Küsimus: Kas sildfinantseerimislepingu sõlmimiseks peab Rahandusministrilt loa taotlema? Vastus: Jah peab taotlema. Üldjuhul kulub taotluse menetlemiseks rahandusministeeriumis kaks nädalat. Kiiremaks menetlemiseks soovitame taotlusele märkida soovitud kuupäeva. Märkus: Eelarve muutused (st. tegelikud kulude ja eelarves ettenähtu) ilma EAS-iga kooskõlastamata ei tohi ületada 5 %-ti. EAS-i kodulehel on esitletud - taotlusvorm, lisad taotluse esitamisel ja aruandluse vormid:  EAS-i kodulehel on esitletud - taotlusvorm, lisad taotluse esitamisel ja aruandluse vormid Taotlusvorm Juhendmaterjal taotluse koostamiseks Projekti kirjeldus (Lisa 1) Eelarve (Lisa 2), halduskulude loend (Lisa 2.1), tööajatabel(Lisa 2.2) Ajakava (Lisa 3) Taustainfo taotlejast/kaasfinantseerijast (Lisa 4) Projektijuhi CV (Lisa 5) Finantskohustuste ja väljastatud finantsgarantiide loetelu (Lisa 6) ARUANDLUSE ESITAMINE Aruande vorm (Lisa 7) Vahendite kasutamine (Lisa 8) Kontaktandmed:  Kontaktandmed Ülari Alamets Ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise divisjoni direktor Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus E-post: ylari.alamets@eas.ee Madis Kaldmäe Regionaalarengu osakonna nõunik Siseministeerium E-post: madis@sisemin.gov.ee Programmiga seotud inimesed EASis :  Programmiga seotud inimesed EASis Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise programmi meetmega tegelevad EASi Ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise divisjoni arenduskonsultandid: Kair Tammel Alge Rosenfeldt Jaan Varol Tänan tähelepanu eest!:  Tänan tähelepanu eest!

Add a comment

Related presentations

Related pages

Maaelu arengukava 2007-2013 meede 1 - Eesti Erametsanduse ...

Meede 1.5.2 6,4 5,7 0,90 Meede 1.5.3 2,1 0,9 0,50 KOKKU 20,7 17,8 2,9. Investeeringute teostamine 1.08.2012 seisuga Meede 1.5.1 Meede 1.5.2 Meede 1.5.3
Read more

Meede 1.5

Meede 1.5 Eha Valeikiene Ülle Läll 2010 ...
Read more

Esitlus - YouTube

... "Blood Pollution" cover - Duration: 4:07. ... (osa 1) Uus maailm ja mod esitlus ... SPU Sauna-Satu esitlus (eesti) 2/2 - Duration: 6:41.
Read more

'Crazy for you' minu esitlus - YouTube

6 3. Don't like this video? ... 1:48. AmazingScience ... 'Fall with me' minu esitlus(ing.k.)+ info (vene.k) ...
Read more

Meetme „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine ...

Meede 1.3.4: Tervislikel põhjustel tööturul mitteaktiivsete inimeste osakaalu ... Page 6 Teemakava 2 3 1 Paikkonna tervisedendus Töökoha tervisedendus
Read more

Slaid 1

LEADER programmi elluviimise tulemused Raplamaal aastatel 2009 - 2010 Finantsanalüüs 2009-2010 esitatud projektitaotluste kohta koostas: Maimu Niitsoo
Read more

PUNKTSPIELE 1., 2. - 4., 6. + 8. - 11. HERREN Sporthalle ...

Herren Günter Meeder 39 11 Fr., 29.01.16 4. Herren Johann Ahrens 914 75 Fr., 29.01.16 10. ... Mo., 15.02.16 6. Herren Karl Napp 29 23 Fr., 19.02.16 1.
Read more

PRIA - Toetused - - Mikropõllumajandusettevõtte ...

... (MAK meede 1.4.1) ... Määruses on 2010 aastaga võrreldes muudetud § 6 lg 5 asendusinvesteeringu sõnastust ja § 10 lg 3 on täiendatud ...
Read more

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK meede 4 ...

... (MAK meede 4) 2009-2014 . ... (Lisa 6, alates 28.02.13) (337.09 KB) Projektitoetuse avalduse täitmise juhend ... (1.03 MB) Oluline
Read more