Mare Vähi: Rahvastikuprognoos 2013-2040. Metoodika

33 %
67 %
Information about Mare Vähi: Rahvastikuprognoos 2013-2040. Metoodika
Education

Published on February 28, 2014

Author: Statistikaamet

Source: slideshare.net

Rahvastikuprognoos 2013-2040 Metoodika Mare Vähi TÜ MSI 27.02.2014

Töörühm TÜ matemaatika Mare Vähi Ene-Margit Tiit TÜ Geograafia Tiit Tammaru Kadri Leetmaa Statistikaamet Alis Tammur

Prognoosimisel arvestatakse kolme protsessi: Sündimus: sündimuse vanuskordajad, sünnitaja keskmine vanus, summaarne sündimuskordaja Suremus: suremuse soo-vanuskordajad Ränne: välisränne, siseränne

Lähtuti rahvastiku soo-vanusjaotusest 1. jaanuaril 2012. Protsesside muutuste hindamisel arvestame viimaste aastate trende Eesti andmete põhjal.

Sündimuse muutus eelneval perioodil Viimaste aastate jooksul on sünnitaja vanus järjest tõusnud – 25,4 aastat 1994 kuni 29,6 2012. aastal. Summaarne sündimuskordaja on madal 1994. aastal 1,42 2012. aastal 1,59

Summaarse sündimuskordaja muutumine 2.5 2 1.5 1 0.5 0

Sündimuse vanuskordajad 0.14 0.12 0.1 0.08 0.06 0.04 0.02 0 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 1994 2000 2012 Allikas: autori arvutused ESA andmete põhjal

Ema keskmine vanus lapse sünnil 32 31 30 29 28 27 26 25 2003 2004 Denmark 2005 2006 Estonia Allikas: EUROSTAT 2007 Finland 2008 2009 Sweden 2010 2011 Norway 2012 Läti

Summaarne sündimuskordaja 2.50 2.00 1.50 1.00 0.50 0.00 2003 2004 2005 Denmark Allikas: EUROSTAT 2006 Estonia 2007 Finland 2008 2009 Sweden 2010 2011 Norway Läti 2012

Sündimuse muutus prognoosiperioodil • Sünnitusvanuse muutus vastavalt sündimuskõverate muutusele • Summaarse sündimuskordaja tõus väärtuseni 1.8 (mis on lähedane loendusandmete põhjal arvutatud lõpetatud sündimuskordajale 1.86)

Suremus eelneval perioodil Oodatav keskmine eluiga on viimastel aastatel tõusnud. Keskmine eluiga sõltub haridusest: kõrgharidusega inimeste eluiga on pikem. Meestel oli erinevus 2010. aastal 5,8 aastat (76,7 vs 70,9) ja naistel 3,2 aastat (84,0 vs 80,8).

Keskmise oodatava eluea dünaamika 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Mehed Allikas: ESA Naised

Oodatav keskmine eluiga 85 80 75 70 65 60 55 2007 2008 Mehed_kõrg Allikas: EUROSTAT Naised_kõrg 2009 Mehed 2010 Naised

Suremuse muutuse arvestamine Eeldame, et Eestis tõuseb keskmine oodatav eluiga sünnil (vähenevad suremuskordajad) perioodi lõpuks tasemele, mis vastab praegusele kõrgharidusega inimeste tasemele . See on igati reaalne – möödunud 12 aasta jooksul tõusis Eestis oodatav eluiga meestel 6 ja naistel 5 aastat.

Ränne Välisrände arvestamine Aluseks oli 12 aasta jooksul toimunud registreeritud välisrändesaldo soovanusjaotus. Sellele lisati hinnanguline registreerimata välisränne. (Hinnang on saadud loendusandmete põhjal)

Välisrände arvestamine Eeldati, et registreerimata välisrändes on tööealiste seas meeste ja naiste suhe 0,56:0,44. Eeldati et registreerimata välisrände maht aja jooksul väheneb ja tasakaalustub perioodi lõpuks.

Siserände arvestamine Siseränne võeti arvesse maakondade prognooside arvutamisel. Siserände suurus on hinnatud 2010 ja 2011 aasta andmete tegelike maakondadevaheliste rändeandmete põhjal üheaastaste soo-vanusrühmade jaoks ja eeldatud, et suhtelised rändesuundumused jäävad samaks.

Kokkuvõte (1) - summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta; - suremus väheneb; - oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2 aastani; - rändesaldo jätkab viimase 12 aasta registreeritud ja registreerimata välisrände trende ja väheneb mõnevõrra perioodi jooksul.

1. variandi järgi on koostatud ka piirkondlikud prognoosid, kus siserändes on kasutatud 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes viimase kahe aasta rändesuundumusi, mille silumisel on arvestatud Eesti viimase kümnendi trende.

Kokkuvõte (2) - summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta; - suremus väheneb; - oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2 aastani; - rändekordaja on kuni 2015. aastani sama nagu 1. variandil, aastatel 2016–2020 poole väiksem ja alates 2021. aastast on sisse- ja väljaränne tasakaalus.

Add a comment

Related presentations

Related pages

Rahvastikuprognoos aastani 2040 (koostatud aastal 2014 ...

Mare Vähi: Rahvastikuprognoos 2013-2040. ... Rahvastikuprognoos aastani 2040 ... Metoodika; Statistikatööd;
Read more

Osaraport 1 TerVe TH Rahvastikuprognoos - Tartu ülikooli ...

Autoridonväga!tänulikudAlis!Tammurile!Eesti!Statistikaametist!ja!Mare ... metoodika!osas.!Mare!Vähi ... JA#METOODIKA*! Rahvastikuprognoos ...
Read more

Katsetöö metoodika ja statistiline andmetöötlus

Katsetöö metoodika ja statistiline andmetöötlus ... Anne-Mai Parring, Mare Vähi, Ene Käärik. Statistilise andmetöötluse algõpetus.
Read more

Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise ...

Rahvastikuprognoos koostatakse aastateks 2020 ja ... metoodika osas. Mare Vähi konsulteeris prognoosi autoreid ... Koit Meres, Mare Vähi ...
Read more

Andmeanalüüs I

Mare Vähi matemaatilise statistika instituut Liivi 2 - 516 ... Andmeanalüüs on metoodika reaalsete andmestike analüüsimiseks ja nende põhjal
Read more

1

Juhendaja: Mare Vähi. Tartu 2009 Sisukord Sisukord 2. 1.Sissejuhatus 3. 2.Metoodika 4. 3.Tulemused 5. 4. Andmete analüüs 6. 4.1 Soo ja õppesuuna ...
Read more

Arstiabi ja teatud ravimite kasutamise ning vähi varaseks ...

Mare Tekkel mare.tekkel@tai.ee ... teatud ravimite kasutamise ja vähi varase avastamise ... Metoodika. Analüüsiks ...
Read more

Metoodika - Eesti Statistika

... Meres, K., Vähi, M. (2012). Rahvaloenduse üldkogumi hindamine. – ... Rahvastikuprognoos aastani 2040 ... Metoodika; Statistikatööd;
Read more