advertisement

Manifestist põhikirjani. Juhan Kuke panus

50 %
50 %
advertisement
Information about Manifestist põhikirjani. Juhan Kuke panus
Education

Published on February 27, 2014

Author: eestipank

Source: slideshare.net

Description

Ajaloolane Ago Pajur tegi Eesti Vabariigi sünnipäeva ja Eesti Panga loomise tähistamiseks ettekande „Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus".

24. veebruariga 1918 on dateeritud Tallinnas trükitud iseseisvusmanifest ning 24. veebruaril 1919 kinnitas Ajutine valitsus riigipanga põhikirja. Mõlema dokumendi koostajana nimetatakse Juhan Kuke nime. Kes oli Juhan Kukk ning milline oli tema roll manifesti ja põhikirja sünniloos?

Avalik loeng toimus 22. veebruaril 2014, Eesti Panga muuseumis
advertisement

Juhan Kuke panus

Juhan KUKK VR III/1 * 13.04.1885 Virumaa Salla vald Käru küla † 04.12.1942 Arhangelski oblast KargopolLag

Haridustee Salla-Käru vallakool 1893–1895 Väike-Maarja kihelkonnakool 1896–1897 Tartu reaalkool 1898–1904 Riia polütehniline instituut 1905–1910 Tartu reaalkool Riia polütehniline instituut

Ühistegevuse edendaja 1906 Valga vastastikune krediidiühing – asjaajaja-raamatupidaja 1910 Tartu eesti laenu- ja hoiuühisus – asjaajaja 1911 Ühistegevusleht – toimetaja 1914 Ühistegevuse büroo – juhataja 1915 Ühistegevuse edendamise selts – esimees 1917 Eesti tarvitajate ühisuste keskühisus – nõukogu esimees Tartu eesti laenu- ja hoiuühisus

Poliitikasse tulek Estonia seltsimajas käis koos Tallinna Eesti haritlaste klubi Autonomistide rühma eestvedajad Jüri Vilms Otto Strandman

Veebruarirevolutsioonis Tallinna eesti seltside liidus Tallinna tööliste, soldatite ja elanike saadikute nõukogus Tallinna linnavolikogus Eestimaa kubermangu toitluskomitees

Tööerakondlane Tööerakonna büroo asukoht Tööerakonna juhatus Esireas vasakult esimene Juhan Kukk

Maanõukogu liige Rakvere linnavalitsuse teadaanne Juhan Kuke valimise kohta Eestimaa kubermangu maanõukogu liikmeks Juhan Kuke allkiri (nr 4) maanõukogu kvoorumiramatus

Maavalitsuse rahaosakonna juhataja Maavalitsuse liikmete valimine Maanõukogu koosolekul 12.10.1917 Rahaosakonna juhataja Juhan Kuke ringkiri

Enamlaste aeg Anton Teetsov Käspert pöörab pearaamatupidaja poole nõudmisega, et see asjad üle annaks. See vastab, et temal oma ülemuse poolt sarnast käsku ei ole ja sellepärast ka midagi üle anda ei saa. „Ah siis teie heaga üle anda ei taha?“ küsib Käspert juba õige kurjalt. Herra Teetsov kordab oma endist vastust ja selle peale käsutab Käspert soldatitele: „Ajage need inimesed siit välja“ ja demonstratiivses animarsis jalutavad kõik ametnikud Kooli uulitsalt välja. Käspert pitseerib kõik ruumid kinni ja seab vahid ustele. Kui aga järgmisel päeval Kingissepp tööle asub – leiab ta eest ainult kadastri arhiivi, millega midagi peale ei oska hakata, ja päevakorra raamatu, mille lehtede vahel mõnerublaline päeva saldo. Nüüd hakatakse endiseid ametnikka tagasi kutsuma. Keegi ei ole nõus. Ainult üks kirjutaja, mingisugune endine vene kiriku salmilaulja, asub enamlaste ettepanekul töösse, kuid ka tema ei oska sääl nähtavasti midagi ära teha. Johannes Käspert

Teel iseseisvusele Juhan Kuke sõnavõtt Maanõukogu vanematekogu koosolekul 01.11.1917 Maanõukogu vanematekogu pöördumine rahva poole

Teel iseseisvusele Vanemate Nõukogu koosolek 18. veebr. 1918 Haritlaste Klubi ruumides Estonias. Koos hrad: Jaakson, Saral, Raamot, Neggo, Kukk, Vilms, Päts. Harutatakse Eesti iseseisvuse manifesti projekti. Manifesti alusjooned kiidetakse ühel häälel hääks. Tema lõpulikuks redakteerimiseks valitakse komisjon herradest Kukk, Jaakson, Ast, Peterson, kes oma töö juba järgmiseks päevaks valmis peavad tegema.

Iseseisvusmanifest Ferdinand Peterson Juhan Kuke käega kirjutatud manifesti originaal

Iseseisvusmanifest Pärnu Tallinn Paide

Tallinn, 24. veebruar 1918 Öö vastu 24. veebruari magasime koos praeguse teedeülema hra Reinokiga Kadriorus, Keskühisuse direktori Namsingi korteris. […] Umbes kella 4 paiku hommikul äratasid meid tumedad mürtsud ja tugev akende põrisemine unest. Aknast välja vaadates oli mere poolt välgutaolisi sähvatusi näha, mille järele tugev mürin käis. Ajasime majarahva, kes tagumistes tubades magas, üles, et ühiselt selgusele jõuda, mis õieti lahti on. Elekter oli kinni, sellepärast tuli istuda ja nõu pidada pimedas. Mürtsude järele jõudsime lõpuks otsusele, et siin suurtüki laskmisega laevadelt tegemist, umbes Keila sihis. Mürtsutamine kestis umbes ½ tundi, siis jäi kõik jälle vaikseks. Katsusime uuesti magama jääda, kuid uni oli erutatud, ja umbes kella 6 ajal saime praeguselt kriminaalpolitsei ülemalt teate, et Saksa väed Keila ja Nõmme vahel seisvat ja et enamlased kogu oma krempliga Vene laevadele olevat põgenenud. Uulitsale tulles nägime mõnd vähemat enamlast Narva maanteed pidi alla kihutavat, kotid ja pambud vankril ja püss laskevalmis käes. Vist hilisemad kolijad…

Tallinn, 24. veebruar 1918 Tarvis oli kõige kiiremalt tegutseda, et mitte linnas anarhia lahti ei läheks ja et Maapäev oma kõrgemaid funktsioone teostada saaks. Kõige pealt tulid Vanemate kogu ja Maavalitsuse liikmed varjupaikadest üles otsida […] Minul isiklikult koos hrade Veileriga, Mikitaga ja Maavalitsuse liikme Petersoniga tuli rutuliselt korraldada juba varem valmis töötatud ja vanematekogu poolt heaks kiidetud manifesti trükkimist ja laialilaotamist. […] Asusime hommiku kella 10 paiku „Päevalehe“ trükikota Dunkri tänaval, käskjalge ladujate järele saates. Ladujad seletavad aga, et nemad ei julge isiklikult tööle muidu tulla, kuid neid mitte just otsekohe väevõimuga ei sunnita. Ei olnud midagi teha, tuli 2 püssimeest igale järele saata – ja töö algas […] Töö läks õige kiiresti ja juba kella 2 ajaks olid esimesed eksemplarid trükitud manifestist „Eestimaa rahvastele“ väljas…

Tallinn, 24. veebruar 1918 Samaks ajaks olid minu poolt kokku kutsutud „Estoniasse“ Haritlaste klubi ruumidesse ka kõik Tallinnas olevad Maapäeva ja Vanemate kogu liikmed. Päästekomitee oli seks ajaks ka juba omale avaliku asupaiga praegusse rahaministeeriumi majasse valinud ja Komitee liige Dr. Konik oli klubisse tulnud, et informatsioone sündmuste üle saada. Koosolek ei olnud mitte rohkearvuline, aga üks moment on minul siiski väga selgesti temast meelde jäänud. Kui Dr. Konik sisse astus, hakkas Maanõukogu liige V. Maasik, selleaegne sotsiaaldemokraat, etteheitvalt pärima, kelle loaga Päästekomitee on loodud ja iseseisvuse manifest välja kuulutatud. Tema nägevat siin Maapäeva võimu usurpeerimist. Dr. Koniku vastus oli siin väga selge ja lühike: kätt tasku poole ulatades ütles ta Maasikule: „veel üks sõna ja Teid kantakse siit välja!“

Tallinn, 24. veebruar 1918 Umbes kella 7 ajaks õhtul sain sel päeval esimest korda koju. Kuid mahti puhkamiseks ei antud. Käskjalg tuli Päästekomiteest, et kohe sinna ilmuks, nimelt Ajutise Valitsuse moodustamisele. Ees leidsin peale Päästekomitee liigete herra Poska ja Petersoni. Ajutise Valitsuse liigete nimekiri oli juba kokku seatud ja minult küsiti nõusolekut raha- ja riigivaradeministriks. Olin nõus, ehk küll mingi raha ega vara oma valitsemise alla vastu võtta seekord ei olnud. Rahaministeeriumi maja, kus Päästekomitee asus, oli täiesti sõjalaagri moodi. Kuulipildujad ustel, sõjamehed igasugustes mundrites, valgete sidemetega varrukatel, koolipoisid püssidega, ratsanikud jne. Eesruumis suur kuumavee katal, kus teed keedeti, ja kotid kuivikutega. Päästekomitee asukoht oli praegune rahaministri kabinett, kus paar pinki ja üks liht laud kogu mööbliks oli.

Ajutine valitsus Ajutine Valitsus otsustas kogu ööks kokku jääda. Lühike tukastus kõvadel pinkidel ja käes oligi 25. veebruari hommik. Kella 10 ajaks on vormilik Ajutise Valitsuse koosolek kokku kutsutud vastasolevatesse reaalkooli ruumidesse. Mõned ministrid, kes ööd kodus olid maganud, on aegsasti kohal. Rutuliselt võetakse vastu mõned dekreedid ja otsused, mis otsekohe avalikult teada antakse ühes Ajutise Valitsuse koosseisuga. Punkt kell 12 sõitis jalgrattal akende alt läbi esimene saksa sõdur, valge krüsanteem rinnas.

Välisesindajaks? Eesti Vabariigi esindajad Peterburis Julius Seljamaa Johan Laidoner

Riikluse rajamise algus Ajutise valitsuse koosoleku protokoll 11.11.1918 Ajutise valitsuse üleskutse 11.11.1918

Ajutise valitsuse III koosseis (27.11.1918 – 09.05.1919) Ajutise valitsuse asukoht novembris 1918

Rahaministrina Sularaha hankimas: • lahkuvalt Saksa võimult u. 1 miljon • eraannetused ja -laenud u. 1,5 miljonit • riigimaksud u. 1 miljon • siselaen 9 miljonit August Winnig Pehr Evind Svinhufvud • välislaen Soomelt 20 miljonit Alfred Sinisoff Joakim Puhk

Rahaministrina Oma „raha“ Oma raha

Rahaministrina Eesti Pank

Hilisem tegevus Riigimees Parlamendis Majandusmees Ühistegevuses Asutav kogu (1919–20) Riigikogu I koosseis (1920–23) Riigikogu esimees (1921–22) Riigikogu II koosseis (1923–26) Eesti ühistegelise liidu esimees 1919–30 ETK direktor 1923–24, 1926–30 Rahvapanga juhatuse esimees Tarvitajateühisuse Oma juhatuse liige Valitsuses Ettevõtluses rahaminister Strandmani valitsuses (1919) rahaminister Tõnissoni valitsuses (1919–20) kaubandus-tööstusmin. Piibu valitsuses (1920–21) teedeminister Piibu valitsuses (1920–21) kaubandus-tööstusminister Pätsi valitsuses (1921) Riigivanem 1922–23 Eesti Panga direktor 1924–26 Riigi turbatööstuse nõukogu esimees 1925–40 AS Balti puuvillavabriku juhat. esim. 1931–40 AS Kreenbalt direktor 1933–40 Organisatsioonides Kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige Üleriikliku tekstiilitöösturite ühingu esimees Börsikomitee liige

Juhan Kukk (1885–1942)

Add a comment

Related presentations

Related pages

Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus. Avalik loeng ...

Ajaloolane Ago Pajur teeb Eesti Vabariigi sünnipäeva ja Eesti Panga loomise tähistamiseks ettekande „Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke ...
Read more

Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus | Eesti Pank Museum

Ajaloolane Ago Pajur tegi Eesti Vabariigi sünnipäeva ja Eesti Panga loomise tähistamiseks ettekande „Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus".
Read more

Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus | Eesti Panga ...

Ajaloolane Ago Pajur tegi Eesti Vabariigi sünnipäeva ja Eesti Panga loomise tähistamiseks ettekande „Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus".
Read more

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2014. Eesti Panga avalik ...

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2014. Eesti Panga avalik loeng ... Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus. Avalik loeng - Duration: 1:16:12.
Read more

Vabariigi ja panga aastapäeva loeng muuseumis | Eesti Pank

Avalikul loengul „Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus“ räägib ajaloolane Ago Pajur Juhan Kuke rollist Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti ja ...
Read more

Auto Kuke VP - Documents - Discover, share, present ...

Manifestist põhikirjani. Juhan Kuke panus Ajaloolane Ago Pajur tegi Eesti Vabariigi sünnipäeva ja Eesti Panga loomise tähistamiseks ettekande ...
Read more

Eesti Muuseumide Infokeskus

Laupäeval, 22. veebruaril kell 13 toimub Eesti Vabariigi ja Eesti Panga algusaega käsitlev loeng „Manifestist põhikirjani: Juhan Kuke panus“, ...
Read more

Eesti Panga muuseum kutsub tähistama vabariigi ja ...

Kord aastas ilmuvat Eesti Konkurentsivõime Ülevaadet avaldab Eesti Pank alates 2013. aastast. Konkurentsivõime hindamiseks analüüsitakse Eesti ...
Read more