Eesti Vabariik

50 %
50 %
Information about Eesti Vabariik
Education

Published on September 30, 2008

Author: Terttu

Source: slideshare.net

Description

Lühiülevaade Eesti Vabariigi ajaloost alates iseseisvumisest ja lõpetades taasiseseisvumisega

Eesti Vabariik: iseseisvusest iseseisvusesse

Vene impeeriumi lagunemine Nikolai II Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Vladimir Uljanov Vene keiser Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse “Lenin” 1894-1917 esimene juht teine juht bolševike juht

Nikolai II Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Vladimir Uljanov

Vene keiser Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse “Lenin”

1894-1917 esimene juht teine juht bolševike juht

Eestimaa Päästmise Komitee

Iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 23. veebruaril 1918. a. täpselt kell 8 õhtul "Endla" hoone rõdult luges Hugo Kuusner ette “ Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele” 24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu sama manifesti, millega kuulutati Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Pärnus 23. veebruaril 1918. a. täpselt kell 8 õhtul

"Endla" hoone rõdult luges Hugo Kuusner ette

“ Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”

24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva

Vanemate Nõukogu sama manifesti, millega

kuulutati Eestimaa tema ajaloolistes ja

etnograafilistes piirides iseseisvaks

demokraatlikuks vabariigiks.

Vabadussõda 28.11.1918 – 02.02.1920

Eesti Kaitsevägi: Aleksander Tõnisson, Andres Larka, Johan Laidoner

Eesti Kaitsevägi: Anton Irv, Karl Parts, Johan Pitka

Eesti Kaitsevägi: Ernst Põdder, Jaan Soots, Julius Kuperjanov

Landeswehri sõda

Tartu rahu 02.02.1920

Rahulepingu tingimused Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle. Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda. Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad.

Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle.

Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda.

Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad.

Eesti Vabariik 1920-1939 1920 – viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati 50 000 talundit 1920, 15. juuni – Asutav Kogu kiitis heaks Eesti vabariigi esimese põhiseaduse 1921 – Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks 1922, 3. mai – EKP-d juhtinud V. Kingisepp lasti sõjakohtu otsusega maha 1924, 1. detsember – punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu) (fotol K.Päts ja Karl Terras)

1920 – viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati 50 000 talundit

1920, 15. juuni – Asutav Kogu kiitis heaks Eesti vabariigi esimese põhiseaduse

1921 – Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks

1922, 3. mai – EKP-d juhtinud V. Kingisepp lasti sõjakohtu otsusega maha

1924, 1. detsember – punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu)

(fotol K.Päts ja Karl Terras)

Eesti Vabariik 1920-1939 1926, 18. detsember – "Raadio-Ringhääling" alustas korrapäraseid saateid 1928, 1. jaanuar – viidi läbi rahareform, markade ja pennide asemele tulid kroonid ja sendid 1928 – hakati rajama põlevkivikeemiatööstust 1929 – asutati Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit)

1926, 18. detsember – "Raadio-Ringhääling" alustas korrapäraseid saateid

1928, 1. jaanuar – viidi läbi rahareform, markade ja pennide asemele tulid kroonid ja sendid

1928 – hakati rajama põlevkivikeemiatööstust

1929 – asutati Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit)

Eesti Vabariik 1920-1939 1929–33 – majanduskriis 1932, 4. jaanuar – sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga 1932–37 – ilmus "Eesti entsüklopeedia" 1933, 14.–16. oktoober – rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt 1934, 24. jaanuar – hakkas kehtima uus põhiseadus 1934, 12. märts – riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel (fotol Jaan Tõnissoni valitsus 1933)

1929–33 – majanduskriis

1932, 4. jaanuar – sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga

1932–37 – ilmus "Eesti entsüklopeedia"

1933, 14.–16. oktoober – rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt

1934, 24. jaanuar – hakkas kehtima uus põhiseadus

1934, 12. märts – riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel

(fotol Jaan Tõnissoni valitsus 1933)

Eesti Vabariik 1920-1939 Kaarel Eenpalu Jüri Uluots Karl Selter Jaan Tõnisson 1934, 2 oktoober – Riigikogu viimane koosolek 1935 – Isamaaliidu asutamine 1937, 28. juuli – Rahvuskogu kiitis heaks uue (kolmanda) põhiseaduse 1937–38 – NSV Liidus hävitati eesti raamatud, koolid ja muud kultuurikolded ning hulgaliselt Venemaa eestlasi 1938 – 14 alevit muudeti linnadeks. Poliitvangide amnesteerimine. 1938, 1. jaanuar – uue põhiseaduse jõustumine



Kaarel Eenpalu Jüri Uluots Karl Selter Jaan Tõnisson

1934, 2 oktoober – Riigikogu viimane koosolek

1935 – Isamaaliidu asutamine

1937, 28. juuli – Rahvuskogu kiitis heaks uue (kolmanda) põhiseaduse

1937–38 – NSV Liidus hävitati eesti raamatud, koolid ja muud kultuurikolded ning hulgaliselt Venemaa eestlasi

1938 – 14 alevit muudeti linnadeks. Poliitvangide amnesteerimine.

1938, 1. jaanuar – uue põhiseaduse jõustumine

Eesti Vabariik 1920-1939 1938, 24. aprill – K. Pätsi valimine presidendiks 1939, 7 juuni – sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping 1939, 23. august – Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt

1938, 24. aprill – K. Pätsi valimine presidendiks

1939, 7 juuni – sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping

1939, 23. august – Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt

Murdeaastad 1939-1944: Nõukogude okupatsioon 28. September 1939 – NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, mis andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase 18. oktoober 1939 – NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse 16. juuni 1940 – NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistati kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute "pakti austavate valitsuste" moodustamist 21. juuni 1940 – NSV Liidu esinduse korraldatud meeleavaldus Tallinnas, riigipööre ja J. Varese valitsuse moodustamine 14.–15. juuli 1940 – Eesti Vabariigi põhiseaduse vastased riigikogu valimised

28. September 1939 – NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti, mis andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase

18. oktoober 1939 – NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse

16. juuni 1940 – NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistati kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute "pakti austavate valitsuste" moodustamist

21. juuni 1940 – NSV Liidu esinduse korraldatud meeleavaldus Tallinnas, riigipööre ja J. Varese valitsuse moodustamine

14.–15. juuli 1940 – Eesti Vabariigi põhiseaduse vastased riigikogu valimised

Murdeaastad 1939-1944: Nõukogude okupatsioon 9. juuli 1940 – J. Laidoneri arreteerimine ja Venemaale küüditamine 21. juuli 1940 – vastvalitud riigivolikogu kuulutas Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks 22. juuli 1940 – sama riigivolikogu palus Eesti vastuvõtmist NSV Liitu 30. juuli 1940 – K. Pätsi ja tema perekonna küüditamine Venemaale 6. august 1940 – Eesti NSV võeti vastu NSV Liitu, algas natsionaliseerimine, suleti senised organisatsioonid 14. juuni 1941 – esimene suurküüditamine, Venemaale viidi 10 157 inimest, vastuseks sellele tekkis metsavendlus 22. juuni 1941 – Saksamaa ennetas NSV Liidu rünnakuplaane ning alustas sõda NSV Liidu vastu 28. august 1941– sakslased vallutasid Tallinna

9. juuli 1940 – J. Laidoneri arreteerimine ja Venemaale küüditamine

21. juuli 1940 – vastvalitud riigivolikogu kuulutas Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks

22. juuli 1940 – sama riigivolikogu palus Eesti vastuvõtmist NSV Liitu

30. juuli 1940 – K. Pätsi ja tema perekonna küüditamine Venemaale

6. august 1940 – Eesti NSV võeti vastu NSV Liitu, algas natsionaliseerimine, suleti senised organisatsioonid

14. juuni 1941 – esimene suurküüditamine, Venemaale viidi 10 157 inimest, vastuseks sellele tekkis metsavendlus

22. juuni 1941 – Saksamaa ennetas NSV Liidu rünnakuplaane ning alustas sõda NSV Liidu vastu

28. august 1941– sakslased vallutasid Tallinna

Murdeaastad 1939-1944: Saksa okupatsioon

Iseseisvuse taastamise katse 19. septembril kuulutas O. Tiefi põrandaalune valitsus välja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise. Kuna kaks valitsuse liiget viibisid välismaal anti valitsuse deklaratsiooni tekst raadio teel edasi ka Rootsi ja see loeti ette ühes Stokholmi lähedal asunud kirikus. Moodustatud valitsuse kooseisu kuulusid:   Otto Tief - peaministri asetäitja ja siseminister, Arnold Susi (VR-I/3.) – haridusminister, Rudolf Penno - kaubanduse ja tööstusminister, Johannes Klement – kohtuminister, Kaarel Liidak – põllutööminister, Hugo Pärtelpoeg – rahandusminiter, Voldemar Sumberg – sotsiaalminister, Johan Holberg – sõjaminister, Johannes Pikkov - teedeminister, August Rei - välisminister, Juhan Kaarlimäe - minister. Valitsuse juurde olid arvatud veel: Juhan Reigo - sisekaitse ülem, Oskar Gustavson – riigikontrolör, Rihard Övel – õiguskantsler, Helmut Maandi - riigisekretär

19. septembril kuulutas O. Tiefi põrandaalune valitsus välja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise. Kuna kaks valitsuse liiget viibisid välismaal anti valitsuse deklaratsiooni tekst raadio teel edasi ka Rootsi ja see loeti ette ühes Stokholmi lähedal asunud kirikus. Moodustatud valitsuse kooseisu kuulusid:

 

Otto Tief - peaministri asetäitja ja siseminister,

Arnold Susi (VR-I/3.) – haridusminister,

Rudolf Penno - kaubanduse ja tööstusminister,

Johannes Klement – kohtuminister,

Kaarel Liidak – põllutööminister,

Hugo Pärtelpoeg – rahandusminiter,

Voldemar Sumberg – sotsiaalminister,

Johan Holberg – sõjaminister,

Johannes Pikkov - teedeminister,

August Rei - välisminister,

Juhan Kaarlimäe - minister.

Valitsuse juurde olid arvatud veel:

Juhan Reigo - sisekaitse ülem,

Oskar Gustavson – riigikontrolör,

Rihard Övel – õiguskantsler,

Helmut Maandi - riigisekretär

Taas nõukogude okupatsioon Enne nõukogude okupatsiooni oli Eesti 25 valitsuses kokku 25 peaministrit (riigivanemat) ja 106 ministrit. Eesti riigijuhtidest lasti maha või hukkus vangistuses 9 riigivanemat ja president Konstantin Päts . Otto Strandman - peaminister ja riigivanem 1919. ja 1929./30. aastal. Saanud 1940. aasta kutse ilmuda NKVD-sse, lasi end maha. Jaan Tõnisson (VR III/1.) - oli korduvalt peaminister ja riigivanem. Arreteeriti 1940. aastal. Hukkamiskoht teadmata. Aado-Avdi (Ado) Birk - peaminister ja kahes valitsuses välisminister. Suri 1942. aastal Sosva vangilaagris enne surmaotsuse täideviimist. Ants Piip - peaminister ja riigivanem, korduvalt välisminister. Suri 1941. aastal Permi vangilaagris. Juhan Kukk - riigivanem, mitmes valitsuses rahandus- ja majandusminister. Suri 1945. aastal vangilaagris. Friedrich Akel - riigivanem ja korduvalt välisminister. Lasti 1941. aastal Tallinnas maha. Jüri Jaakson - riigivanem, Eesti panga president. Lasti 1942. aastal Sosva laagris maha.   Jaan Teemant - korduvalt riigivanem. Arreteeriti 1940. aastal. Edasi andmed puuduvad. Tõenäoliselt lasti 1941. aastal Tallinnas maha. Kaarel Eenpalu - riigivanem, sise- ja peaminister. Suri 1942. aastal Vjatka vangilaagris. August Rei - riigivanem, välisminister, Eesti saadik Moskvas. Põgenes Rootsi, kus ta 1963. aastal suri. Kokku arreteeriti 61 endist ministrit, kellest enamus surid vangilaagrites või hukati Venemaa vanglates. Th. Rõuk sooritas arreteerimisel enesetapu. Seitse ministrit, nende hulgas viimane peaminister Jüri Uluots põgenes läände. Ainult kolmel ministrist, kes jäid kodumaale, õnnestus repressioonidest kõrvale hoida. 61-st vangistatud valitsusliikmest tulid eluga tagasi kodumaale vaid kolm - haridusminister prof. dr. Paul Kogerman , haridusminister Aleksander Veiderma ja rahandusminister Peeter Kurvits.

Enne nõukogude okupatsiooni oli Eesti 25 valitsuses kokku 25 peaministrit (riigivanemat) ja 106 ministrit.

Eesti riigijuhtidest lasti maha või hukkus vangistuses 9 riigivanemat ja president Konstantin Päts .

Otto Strandman - peaminister ja riigivanem 1919. ja 1929./30. aastal. Saanud 1940. aasta kutse ilmuda NKVD-sse, lasi end maha.

Jaan Tõnisson (VR III/1.) - oli korduvalt peaminister ja riigivanem. Arreteeriti 1940. aastal. Hukkamiskoht teadmata.

Aado-Avdi (Ado) Birk - peaminister ja kahes valitsuses välisminister. Suri 1942. aastal Sosva vangilaagris enne surmaotsuse täideviimist.

Ants Piip - peaminister ja riigivanem, korduvalt välisminister. Suri 1941. aastal Permi vangilaagris.

Juhan Kukk - riigivanem, mitmes valitsuses rahandus- ja majandusminister. Suri 1945. aastal vangilaagris.

Friedrich Akel - riigivanem ja korduvalt välisminister. Lasti 1941. aastal Tallinnas maha.

Jüri Jaakson - riigivanem, Eesti panga president. Lasti 1942. aastal Sosva laagris maha.  

Jaan Teemant - korduvalt riigivanem. Arreteeriti 1940. aastal. Edasi andmed puuduvad. Tõenäoliselt lasti 1941. aastal Tallinnas maha.

Kaarel Eenpalu - riigivanem, sise- ja peaminister. Suri 1942. aastal Vjatka vangilaagris.

August Rei - riigivanem, välisminister, Eesti saadik Moskvas. Põgenes Rootsi, kus ta 1963. aastal suri.

Kokku arreteeriti 61 endist ministrit, kellest enamus surid vangilaagrites või hukati Venemaa vanglates.

Th. Rõuk sooritas arreteerimisel enesetapu. Seitse ministrit, nende hulgas viimane peaminister Jüri Uluots põgenes läände. Ainult kolmel ministrist, kes jäid kodumaale, õnnestus repressioonidest kõrvale hoida.

61-st vangistatud valitsusliikmest tulid eluga tagasi kodumaale vaid kolm - haridusminister prof. dr. Paul Kogerman , haridusminister Aleksander Veiderma ja rahandusminister Peeter Kurvits.

Taas nõukogude okupatsioon

Taas nõukogude okupatsioon 1945 jaanuar – venelaste ja teiste NSV Liidu rahvuste massilise sisserännu algus 1945 – arreteerimislaine jätkumine, tööstuse erasektori kaotamine, tegutses umbes 15 000 relvastatud metsavenda 1947 – kaubanduse erasektori kaotamine, NSV Liidu rahareform 1947, suvi – sõjajärgne maareform jõudis lõpule, tekkis hulk elujõuetuid väiketalusid 1947, 23. august – asutati esimene kolhoos 1949, 25. märts – teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. Sellele järgnes hulgaline kolhooside asutamine. 1950, märts – EK(b)P VIII pleenum, eestikeskne kommunistlik režiim asendati moskvakesksega 1953 – metsavendluse lõplik lämmatamine 1955, 19. juuli – esimene telesaade Tallinnast 1960 – valmis Tallinna uus laululava 1961 – NSV Liidu rahareform (1:10) 1965 – teraviljakasvatus saavutas sõjaeelse taseme. Taasavati Tallinn–Helsingi laevaliin 1974, 9. november – Eesti Päevalehes (Stockholm) ilmus Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde memorandum ÜRO peaassambleele.

1945 jaanuar – venelaste ja teiste NSV Liidu rahvuste massilise sisserännu algus

1945 – arreteerimislaine jätkumine, tööstuse erasektori kaotamine, tegutses umbes 15 000 relvastatud metsavenda

1947 – kaubanduse erasektori kaotamine, NSV Liidu rahareform

1947, suvi – sõjajärgne maareform jõudis lõpule, tekkis hulk elujõuetuid väiketalusid

1947, 23. august – asutati esimene kolhoos

1949, 25. märts – teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. Sellele järgnes hulgaline kolhooside asutamine.

1950, märts – EK(b)P VIII pleenum, eestikeskne kommunistlik režiim asendati moskvakesksega

1953 – metsavendluse lõplik lämmatamine

1955, 19. juuli – esimene telesaade Tallinnast

1960 – valmis Tallinna uus laululava

1961 – NSV Liidu rahareform (1:10)

1965 – teraviljakasvatus saavutas sõjaeelse taseme. Taasavati Tallinn–Helsingi laevaliin

1974, 9. november – Eesti Päevalehes (Stockholm) ilmus Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde memorandum ÜRO peaassambleele.

Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik

“Suured juhid” 20. sajandil on meie idanaabrit juhtinud mitmed vaieldamatult värvikad ja meeldejäävad isikus. Iseasi, millega nad end eesti rahva teadvusesse on talletanud.

20. sajandil on meie idanaabrit juhtinud mitmed vaieldamatult värvikad ja meeldejäävad isikus.

Iseasi, millega nad end eesti rahva teadvusesse

on talletanud.

EKP juhid Nikolai Karotamm – Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1944-1950 Johannes (Ivan) Käbin – Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1950-1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu prežiidiumi esimees 1978-1983. Karl Vaino – Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1978-1988 Vaino Väljas - Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1988-1990 (hiljem 1995. aastani Eesti Vasakpartei esimees)

Nikolai Karotamm – Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1944-1950

Johannes (Ivan) Käbin – Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1950-1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu prežiidiumi esimees 1978-1983.

Karl Vaino – Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1978-1988

Vaino Väljas - Eestimaa Kommunistliku Partei peasekretär 1988-1990 (hiljem 1995. aastani Eesti Vasakpartei esimees)

Taasiseseisvumine: aasta 1987 1987. aasta kevad – rahva protestilaine Kabala–Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu 23. august 1987 – Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september 1987 – ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele

1987. aasta kevad – rahva protestilaine Kabala–Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu

23. august 1987 – Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse

26. september 1987 – ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele

Taasiseseisvumine: aasta 1988 Eestimaa Laul 1988 Suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtmine 16.11 2. veebruar – Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar – Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.–2. aprill – Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill – E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni – Rahvarinde – moodustamiseks 14.–17. aprill – Tartu muinsuskaitsepäevad, välja toodi Eesti rahvuslipp 10.–14. juuni – nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul, isamaalisi laule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest 16. juuni – K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas 23. juuni – seadustati rahvussümboolika 11. september – Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese1.–2. oktoober – Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober – NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november – hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16. november – ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused

Eestimaa Laul 1988 Suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtmine 16.11

2. veebruar – Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva

24. veebruar – Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis

1.–2. aprill – Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist

13. aprill – E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni – Rahvarinde – moodustamiseks

14.–17. aprill – Tartu muinsuskaitsepäevad, välja toodi Eesti rahvuslipp

10.–14. juuni – nn öölaulupeod Tallinna Lauluväljakul, isamaalisi laule laulis igal õhtul ligi 100 000 inimest

16. juuni – K. Vaino vabastati rahva survel ametist, tema asemele pandi V. Väljas

23. juuni – seadustati rahvussümboolika

11. september – Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese1.–2. oktoober – Rahvarinde asutamiskongress

17. oktoober – NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas

2. november – hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist

16. november – ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused

Taasiseseisvumine: aasta 1989 8. jaanuar – eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar – Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts – mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai – võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele 23. august – MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember – NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale

8. jaanuar – eesti keel sätestati riigikeeleks

24. veebruar – Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine

25. märts – mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento"

18. mai – võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele

23. august – MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest)

24. detsember – NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale

Taasiseseisvumine: aasta 1990 24. veebruar – 1. märts – Eesti Kongressi delegaatide valimised 8. mai – ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik 15. mai – interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal 7. august – sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks 21. oktoober – K. Päts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda

24. veebruar – 1. märts – Eesti Kongressi delegaatide valimised

8. mai – ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik

15. mai – interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal

7. august – sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks

21. oktoober – K. Päts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda

Taasiseseisvumine: aasta 1991 13. jaanuar – seoses NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktidega Balti riikides (verised sündmused Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile 1. märts – miilitsa asemele loodi politsei 19. august – riigipöördekatse NSV Liidus, Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. EV ÜN avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus, otsustati anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused 20. august – EV ÜN pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. EV ÜN otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi üksused, vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead, raadio- ja telemaja. 21. Augustil kukkus riigipöörde katse läbi, millega normaliseerus ka olukord Eestis. 22. augustil taastunnustas Island Eesti iseseisvust. 6. septembril tunnustas Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu.

13. jaanuar – seoses NSV Liidu juhtkonna vägivallaaktidega Balti riikides (verised sündmused Leedus) kirjutati Tallinnas alla Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Vene NFSV ja Eesti Vabariigi ühisavaldusele ning saadeti läkitus ÜRO peasekretärile

1. märts – miilitsa asemele loodi politsei

19. august – riigipöördekatse NSV Liidus, Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. EV ÜN avaldus riigipöörde kohta NSV Liidus, otsustati anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused

20. august – EV ÜN pöördumine kogu maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole. EV ÜN otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Tallinna saabusid Pihkva dessantdiviisi üksused, vabatahtlikud asusid kaitsma Toompead, raadio- ja telemaja.

21. Augustil kukkus riigipöörde katse läbi, millega normaliseerus ka olukord Eestis. 22. augustil taastunnustas Island Eesti iseseisvust.

6. septembril tunnustas Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu.

 

Esitluse koostas: Terttu-Triin Tomusk Ääsmäe Põhikool

Terttu-Triin Tomusk

Ääsmäe Põhikool

Add a comment

Related presentations

Related pages

Estland – Wikipedia

Eesti Vabariik Republik Estland: Flagge: Wappen: Amtssprache: Estnisch: Hauptstadt: ... Neben den drei estnischsprachigen Fernsehsendern ETV Eesti ...
Read more

Estonia - Wikipedia, the free encyclopedia

Estonia (i / ɛ ˈ s t oʊ n i ə Estonian: Eesti), officially the Republic of Estonia (Estonian: Eesti Vabariik), is a country in the Baltic region of ...
Read more

Eesti - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat ...
Read more

Avaleht - eesti.ee

eesti.ee Facebookis; eesti.ee kasutamise statistika; info e-teenuse tegijale; haldab Riigi Infosüsteemi Amet ...
Read more

Eesti Vabariik ~ Estonia

Eesti Vabariik.eu . Estonia, officially the Republic of Estonia ( Estonian: Eesti Vabariik) is a country in the Baltic region of Northern Europe.
Read more

Eesti Vabariik - eesti.ee

Riigiportaal eesti.ee – Uks e-riiki. Usaldusväärne info ja e-teenused.
Read more

Eesti Vabariik - Coin catalog - uCoin.net

Eesti Vabariik - Coin catalog. uCoin.net is an International Catalog of World Coins.
Read more

Eesti Vabariik | Facebook

Eesti Vabariik is on Facebook. Join Facebook to connect with Eesti Vabariik and others you may know. Facebook gives people the power to share and makes...
Read more

EMBMV: 1 Kroon-Münzen EESTI VABARIIK / 1 Krone Estland ...

1 Krone-Münzen von Estland vor Euro-Einführung bzw. 1 KROON EESTI VABARIIK 1993, 1995, 1998 und 2001 mit Angaben zum Durchmesser und Gewicht.
Read more

Estnische Sozialistische Sowjetrepublik – Wikipedia

Die Estnische Sozialistische Sowjetrepublik (Abkürzung: ESSR, estnisch: Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, abgekürzt: Eesti NSV oder ENSV, russisch ...
Read more