advertisement

Eesti Vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis

100 %
0 %
advertisement
Information about Eesti Vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis

Published on October 28, 2007

Author: UncleOwl

Source: slideshare.net

Description

ettekanne IT standardimise teabepäeval TTÜ Küberneetika Majas 25.10.07
advertisement

Eesti vabaks? Vaba tarkvara perspektiividest Eestis Kaido Kikkas TLÜ / ITK / TTÜ / EITS IT standardimise teabepäev 25.10.07 © 2007 Kaido Kikkas. Dokumendi levitamine on sätestatud Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC BY-SA) litsentsiga (http://www.creativecommons.org)

Jälle mingi eluvõõras värk? Küsimus on päevakorras paljudes maailma riikides, sh EL-is Mitmed XX sajandi lõpu äripraktikad ei sobi enam hästi XXI sajandi alguse oludesse Lõhe infotehnoloogilise reaalsuse ning seda reguleerida püüdva XVIII sajandist pärit seadusandluse vahel läheb üha suuremaks

Küsimus on päevakorras paljudes maailma riikides, sh EL-is

Mitmed XX sajandi lõpu äripraktikad ei sobi enam hästi XXI sajandi alguse oludesse

Lõhe infotehnoloogilise reaalsuse ning seda reguleerida püüdva XVIII sajandist pärit seadusandluse vahel läheb üha suuremaks

Varem oli ju kõik lihtne? Seni harjumuspärane ärimudel: Investorid panevad raha kokku, luuakse firma Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara) Palgatakse töötajad Korraldatakse reklaam ja turundus Valmis toodet müüakse tükihinnaga Kasum on üldjuhul üsna korralik “Kuidas elada ära, kui tehtud töö antakse niisama teistele kasutada?“ Traditsiooniliselt on „vabavara“ kasutatud eeskätt turuhõivamiseks või boonusena

Seni harjumuspärane ärimudel:

Investorid panevad raha kokku, luuakse firma

Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara)

Palgatakse töötajad

Korraldatakse reklaam ja turundus

Valmis toodet müüakse tükihinnaga

Kasum on üldjuhul üsna korralik

“Kuidas elada ära, kui tehtud töö antakse niisama teistele kasutada?“

Traditsiooniliselt on „vabavara“ kasutatud eeskätt turuhõivamiseks või boonusena

See vastik Internet Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks: “suur mäng” paari inimesega metsatalust igamehe ajakirjandus autorite hulga plahvatuslik kasv kogukondliku mudeli taastulek Üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?

Interneti massilevik tõi kaasa mitmed olulised protsessid. Näiteks:

“suur mäng” paari inimesega metsatalust

igamehe ajakirjandus

autorite hulga plahvatuslik kasv

kogukondliku mudeli taastulek

Üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias on tänaseks üle 2 miljoni märksõna, Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?

Vaba tarkvara Lähtub autorsusest („eikellegi oma“ on väär arusaam) Kasutajal on neli põhiõigust: kasutada mistahes eesmärgil vabalt paljundada ja uurida (eeldab avatud koodi) muuta muudatusi ja tuletisi samadel tingimustel levitada Vaba tarkvara != vabavara (ei eesti ega inglise keeles)

Lähtub autorsusest („eikellegi oma“ on väär arusaam)

Kasutajal on neli põhiõigust:

kasutada mistahes eesmärgil

vabalt paljundada ja uurida (eeldab avatud koodi)

muuta

muudatusi ja tuletisi samadel tingimustel levitada

Vaba tarkvara != vabavara (ei eesti ega inglise keeles)

Miks ikkagi? Põhilised argumendid seni kulude kokkuhoid suurem paindlikkus võimalus ise arendamisel kaasa rääkida sõltumatus tootjast ja hinnapoliitikast kohandatavus (sh tõlkevõimalus) väiksem haavatavus juriidiliste vahenditega ...

Põhilised argumendid seni

kulude kokkuhoid

suurem paindlikkus

võimalus ise arendamisel kaasa rääkida

sõltumatus tootjast ja hinnapoliitikast

kohandatavus (sh tõlkevõimalus)

väiksem haavatavus juriidiliste vahenditega

...

Mida vajab äritarbija IT-lahenduselt? teeb vajaliku asja ära mõistlikud soetuskulud mõistlikud halduskulud mõistlikud koolitus- ja ümberõppekulud töökindlus koostoime e. interoperaablus turvalisus tootetugi paindlikkus, laiendatavus, skaleeruvus sundseisu puudumine teenuste ja tarnijate valikul

teeb vajaliku asja ära

mõistlikud soetuskulud

mõistlikud halduskulud

mõistlikud koolitus- ja ümberõppekulud

töökindlus

koostoime e. interoperaablus

turvalisus

tootetugi

paindlikkus, laiendatavus, skaleeruvus

sundseisu puudumine teenuste ja tarnijate valikul

1. teeb vajaliku asja ära litsentsitüüp ei oma tegelikult tähtsust – asja võib ära ajada (või mitte) erinev soft Hoiatus: teistsugusele litsentsimudelile siirdumisele ei tohiks eeldada, et kogu senine teadmine jääb kehtima. Ehk lihtsamalt – Linux EI OLE MS Windows Avatud lähtekood annab võimaluse nii majasisesteks muudatusteks kui ka lepinguteks sobivaima partneriga (turuliidrile katuseraha maksmise asemel)

litsentsitüüp ei oma tegelikult tähtsust – asja võib ära ajada (või mitte) erinev soft

Hoiatus: teistsugusele litsentsimudelile siirdumisele ei tohiks eeldada, et kogu senine teadmine jääb kehtima. Ehk lihtsamalt – Linux EI OLE MS Windows

Avatud lähtekood annab võimaluse nii majasisesteks muudatusteks kui ka lepinguteks sobivaima partneriga (turuliidrile katuseraha maksmise asemel)

2. mõistlikud soetamiskulud mida väiksem asutus/ettevõte, seda olulisem vaba platvorm annab olulise säästu “alati ei tasu valida odavaimat” kehtib ka siin vaba platvorm võib olla ka kommertsi-aalne (ehk selle eest tahetakse raha). Ja see võib olla mõnel juhul hea valik suurem tähtsus majasisesel kompetentsil

mida väiksem asutus/ettevõte, seda olulisem

vaba platvorm annab olulise säästu

“alati ei tasu valida odavaimat” kehtib ka siin

vaba platvorm võib olla ka kommertsi-aalne (ehk selle eest tahetakse raha). Ja see võib olla mõnel juhul hea valik

suurem tähtsus majasisesel kompetentsil

3. mõistlikud halduskulud nagu eelmine, kuid muutujaid on rohkem kodutöö tegemata jätmine karistab ettevaatust jaburaks kiskuva IP-sfääriga - õnneks on Euroopa seni suhteliselt kergelt pääsenud varem võis esineda personaliprobleem, praegu on see juba märksa väiksem

nagu eelmine, kuid muutujaid on rohkem

kodutöö tegemata jätmine karistab

ettevaatust jaburaks kiskuva IP-sfääriga - õnneks on Euroopa seni suhteliselt kergelt pääsenud

varem võis esineda personaliprobleem, praegu on see juba märksa väiksem

4. mõistlikud koolituskulud võivad olla platvormivahetusel päris suured ei sõltu platvormi litsentsimudelist – takistavad üleminekut ka ärivaraplatvor-mide vahel (hea näide on MS Office 2007) vaba mudel ei vaja “volitatud esindajaid” - koolitaja valik on vaba

võivad olla platvormivahetusel päris suured

ei sõltu platvormi litsentsimudelist – takistavad üleminekut ka ärivaraplatvor-mide vahel (hea näide on MS Office 2007)

vaba mudel ei vaja “volitatud esindajaid” - koolitaja valik on vaba

5. töökindlus sõltub muidugi alati konkreetsest personalist – kehvad tehnikud suudavad imet teha (halvas mõttes) vabade süsteemide alane kompetents on viimastel aastatel tublisti levinud vabade platvormide töökindlusnäitajad on üldiselt heal tasemel (vt näiteks http://www.dwheeler.com)

sõltub muidugi alati konkreetsest personalist – kehvad tehnikud suudavad imet teha (halvas mõttes)

vabade süsteemide alane kompetents on viimastel aastatel tublisti levinud

vabade platvormide töökindlusnäitajad on üldiselt heal tasemel (vt näiteks http://www.dwheeler.com)

6. koostoime ärivara kipub olema koostoimiv seni, kuni kasutada sama firma tooteid mõnel juhul on koostoime firma sihtidega otseselt vastuolus (N: varasemad jandid MS dokumentidega, OOXML, MS-HTML jpm). Huvide konflikt? vabade süsteemide korral on alati võimalik “kel janu, sel jalad” avatud standardid on olulisemad kui avatud lähtekood – ent siin kipub esinema selge seos

ärivara kipub olema koostoimiv seni, kuni kasutada sama firma tooteid

mõnel juhul on koostoime firma sihtidega otseselt vastuolus (N: varasemad jandid MS dokumentidega, OOXML, MS-HTML jpm). Huvide konflikt?

vabade süsteemide korral on alati võimalik “kel janu, sel jalad”

avatud standardid on olulisemad kui avatud lähtekood – ent siin kipub esinema selge seos

7. turvalisus pahavara on ka monopol (MS platvormil) üks platvorm => üksainus ründevektor märkus: MS pooldajad armastavad võrrelda vigade arvu eri platvormidel – palju kõnekam on võrrelda nende vigade parandamise kiirust tähelepanuks: platvormist sõltumatult asub suurim turvarisk alati klaviatuuri ja tooli vahel – turvalisus on suuresti ka koolitusküsimus

pahavara on ka monopol (MS platvormil)

üks platvorm => üksainus ründevektor

märkus: MS pooldajad armastavad võrrelda vigade arvu eri platvormidel – palju kõnekam on võrrelda nende vigade parandamise kiirust

tähelepanuks: platvormist sõltumatult asub suurim turvarisk alati klaviatuuri ja tooli vahel – turvalisus on suuresti ka koolitusküsimus

8. tootetoetus esmapilgul tundub ärivaral siin eelis olevat - “Linuxil pole toetust ja garantiid”... tegelikult on üllatavalt suurel hulgal vabal tarkvaral olemaska kommertstoetus (k.a. Ubuntu Linux, OpenOffice.org jpm) toetus- ja garantiiteenuste turg on avatud – monopolihindu ei saa kehtestada toetusmehhanism võib olla sarnane ärivara omale (ostes tarkvara; N: Red Hat) või eraldi kolmandalt osapoolelt

esmapilgul tundub ärivaral siin eelis olevat - “Linuxil pole toetust ja garantiid”...

tegelikult on üllatavalt suurel hulgal vabal tarkvaral olemaska kommertstoetus (k.a. Ubuntu Linux, OpenOffice.org jpm)

toetus- ja garantiiteenuste turg on avatud – monopolihindu ei saa kehtestada

toetusmehhanism võib olla sarnane ärivara omale (ostes tarkvara; N: Red Hat) või eraldi kolmandalt osapoolelt

9. paindlikkus, laiendatavus ja skaleeruvus vabadel süsteemidel on selge eelis: NetBSD: toetab üle 50 riistvaraplatvormi Top500 superarvutite enamik töötab Linuxil paindlikkus ja laiendatavus on avatud lähtekoodi otsesed tuletised – puuduvad nii tehnoloogilised (suletud kood) kui juriidilised (piiravad litsentsid, patendid) takistused

vabadel süsteemidel on selge eelis:

NetBSD: toetab üle 50 riistvaraplatvormi

Top500 superarvutite enamik töötab Linuxil

paindlikkus ja laiendatavus on avatud lähtekoodi otsesed tuletised – puuduvad nii tehnoloogilised (suletud kood) kui juriidilised (piiravad litsentsid, patendid) takistused

10. vabadus Suure Peetri stiilis asjaajamine (“Algul sööme sinu leiva ära ja pärast sööb igaüks enda oma”) on Paha Asi “ühtse lahenduse” (mida suurfirmad tihti promovad) oht on sama, mis bioloogiaski – monokultuuri on lihtsam hävitada elu näitab, et peale tarbijate edukat “kettipanekut” enda toote külge saab neid edukalt lüpsta. Ka Eesti riiki...

Suure Peetri stiilis asjaajamine (“Algul sööme sinu leiva ära ja pärast sööb igaüks enda oma”) on Paha Asi

“ühtse lahenduse” (mida suurfirmad tihti promovad) oht on sama, mis bioloogiaski – monokultuuri on lihtsam hävitada

elu näitab, et peale tarbijate edukat “kettipanekut” enda toote külge saab neid edukalt lüpsta. Ka Eesti riiki...

Eesti valikud Ilmselt taanduvad pikemas perspektiivis kahele alternatiivile anda suurfirmade survele järele ja standardiseeruda MS platvormile võtta riigi tasemel suund avatud standarditele, platvormidele ja tarkvarale Omajagu mõjutab ka EL positsioon (hetkel suhteliselt ebamäärane)

Ilmselt taanduvad pikemas perspektiivis kahele alternatiivile

anda suurfirmade survele järele ja standardiseeruda MS platvormile

võtta riigi tasemel suund avatud standarditele, platvormidele ja tarkvarale

Omajagu mõjutab ka EL positsioon (hetkel suhteliselt ebamäärane)

Alustaks vanadest asjadest Võtame ajamasina ja läheme tagasi Eesti IT-maastikule anno 1992 (15 aastat) Küsimus: kui suur osa tollaste kommertspakettidega tehtud failidest on avatavad tänapäevaste IT-vahenditega? Ehk levinuim näide on Word for Windows 2.0 (märkus: allakirjutanu peab seda parimaks MS tooteks üldse) Tänapäeval üha aktuaalsemaks muutuv e-arhiivindus on reaalselt võimalik üksnes avatud standardite tingimustes

Võtame ajamasina ja läheme tagasi Eesti IT-maastikule anno 1992 (15 aastat)

Küsimus: kui suur osa tollaste kommertspakettidega tehtud failidest on avatavad tänapäevaste IT-vahenditega? Ehk levinuim näide on Word for Windows 2.0 (märkus: allakirjutanu peab seda parimaks MS tooteks üldse)

Tänapäeval üha aktuaalsemaks muutuv e-arhiivindus on reaalselt võimalik üksnes avatud standardite tingimustes

Riik vs kodanikud Osalusdemokraatia eeldab kunstlike takistuste puudumist Kodanike võrdse kohtlemise põhimõte E-valimiste kontekstis võib lauset “kasuta Internet Explorerit” tõlgendada kui sisulist valimismaksu (osalemiseks osta Windows) arhiveerimine (vt eelmist slaidi)

Osalusdemokraatia eeldab kunstlike takistuste puudumist

Kodanike võrdse kohtlemise põhimõte

E-valimiste kontekstis võib lauset “kasuta Internet Explorerit” tõlgendada kui sisulist valimismaksu (osalemiseks osta Windows)

arhiveerimine (vt eelmist slaidi)

Haridussfäär võidab tublisti Majanduslik kokkuhoid Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast (hoiatav näide: WebCT) Suurem kohandatavus (k.a. tõlkevõimalus) Õpilaste laiem silmaring ja suurem kompetents Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa Tarkvarakogukond – võimalus küsida omasugustelt Tiigrihüppe SA: CC/GPL nõue projektidele!

Majanduslik kokkuhoid

Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast (hoiatav näide: WebCT)

Suurem kohandatavus (k.a. tõlkevõimalus)

Õpilaste laiem silmaring ja suurem kompetents

Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa

Tarkvarakogukond – võimalus küsida omasugustelt

Tiigrihüppe SA: CC/GPL nõue projektidele!

Ärisektor firma IT-valikud on loomulikult enda teha pikemas mõttes aga annab vaba lähenemine tuntavat kokkuhoidu – eeskätt monopolimaksete puudumise ning parema koostoime tõttu tihti on asi ka teadmatuses või inertsis kui riik läheb ees, tulevad firmad järgi

firma IT-valikud on loomulikult enda teha

pikemas mõttes aga annab vaba lähenemine tuntavat kokkuhoidu – eeskätt monopolimaksete puudumise ning parema koostoime tõttu

tihti on asi ka teadmatuses või inertsis

kui riik läheb ees, tulevad firmad järgi

Oleks minu olemine... siinrääkija võiks kasutada sellist firma IT-skeemi: MS Windows ainult kohtades, kus konkreetsed rakendused seda nõuavad; eelistatult eraldi võrgusegmendis; XP eelistamine Vistale; vabade rakenduste prioriteet ka MS platvormil (ühilduvus) MacOS X kohtades, kus vaja “kelli-vilesid” ja IT-alane kompetents on madal (müügitöö) põhiosa infrastruktuurist kasutaks vabasid ja standardseid platvorme

siinrääkija võiks kasutada sellist firma IT-skeemi:

MS Windows ainult kohtades, kus konkreetsed rakendused seda nõuavad; eelistatult eraldi võrgusegmendis; XP eelistamine Vistale; vabade rakenduste prioriteet ka MS platvormil (ühilduvus)

MacOS X kohtades, kus vaja “kelli-vilesid” ja IT-alane kompetents on madal (müügitöö)

põhiosa infrastruktuurist kasutaks vabasid ja standardseid platvorme

Paar mõtet riigile Selgem seisukoht tarkvarapatentide jm äriliselt motiveeritud kunstlike piirangute suhtes Riigi dokumendihaldus ja -vahetus standardiseerida OpenDocument -vormingule ID-kaardi infrastruktuur tuleks saada platvormist täiesti sõltumatuks

Selgem seisukoht tarkvarapatentide jm äriliselt motiveeritud kunstlike piirangute suhtes

Riigi dokumendihaldus ja -vahetus standardiseerida OpenDocument -vormingule

ID-kaardi infrastruktuur tuleks saada platvormist täiesti sõltumatuks

Kokkuvõtlikult elu ja maailm muutuvad caveat emptor - tasub uurida ka alternatiive riik peaks suutma oma kodanikke võrdselt kohelda ka IT vallas

elu ja maailm muutuvad

caveat emptor - tasub uurida ka alternatiive

riik peaks suutma oma kodanikke võrdselt kohelda ka IT vallas

Add a comment

Related pages

Eesti Äritarkvara Liit - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Eesti Äritarkvara Liit (EÄL) on Eestis tegutsevaid arvutite ja tarkvara tootjaid ning edasimüüjaid ühendav sõltumatu organisatsioon, ... ALSO Eesti AS;
Read more

Eesti - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Pikemalt artiklis Eesti kliima. Eestis valitseb ... see oli aga tol ajal vaba ... millega senine pärisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks.
Read more

Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Vaba tarkvara kui ...

Vaba tarkvara seevastu lähtub küll ... seda nii eesti kui ... tagamaks vabaks antud Netscape'i lähtekoodi jätkuvat vaba levikut ning ...
Read more

Avaleht - eesti.ee

Eesti.ee meiliaadressile või mobiilile saadetud teade ei tähenda elektroonilist kättetoimetamist. Dokument loetakse kättetoimetatuks alles siis, ...
Read more

Vaba tarkvara - IKT-alane abiinfo RVG-s - Avaleht

Avaleht > Vaba tarkvara: ... et ka Eesti riik soovib säästa tarkvara pealt sarnaselt ... ära soodushinnaga "Partners in Learning" programmi Eestis.
Read more

Tulekul vaba tarkvara infopäev > Meedias ilmunud artiklid ...

16. septembril toimub Rahvusraamatukogus "Vaba tarkvara ... leiab täna Eestis ... riik ja Eesti Vaba Tarkvara Liit ning kes ...
Read more

Kuidas start-up'i Eestis toetada? - Codeborne

Vaba tarkvara; Kontakt; ... Eestis on tarkvaraettevõtteid, ... vähendaks raha väljavoolu Eesti riigist (sest mida muud on Oracle, ...
Read more

Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Uus meedia ...

< Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad. Jump to: navigation, search. Termin ... on ingliskeelse new media vastena tasapisi imbumas ka eesti keelde.
Read more