advertisement

Eesti riigi sünd

50 %
50 %
advertisement
Information about Eesti riigi sünd
Education

Published on September 30, 2008

Author: Terttu

Source: slideshare.net

Description

Eesti riigi sünd: lühiülevaade iseseisvumisest ja Vabadussõjast.
advertisement

EESTI RIIGI SÜND 1917-1920

Vene impeerium 20. sajandi algul

Vene impeerium ja selle lagunemine Nikolai II Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Vladimir Uljanov Vene keiser Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse “Lenin” 1894-1917 esimene juht teine juht bolševike juht

Nikolai II Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Vladimir Uljanov

Vene keiser Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse “Lenin”

1894-1917 esimene juht teine juht bolševike juht

Eesti rahvaväe sünd 25. aprillil 1917 – sõjaminister Aleksandr Kerenskilt saadi ametlik luba I Eesti jalaväe- polgu formeerimiseks. Polgu ülemaks määrati polkovnik Aleksander Tõnisson. (fotol)

25. aprillil 1917 –

sõjaminister Aleksandr

Kerenskilt saadi ametlik

luba I Eesti jalaväe-

polgu formeerimiseks.

Polgu ülemaks määrati

polkovnik

Aleksander Tõnisson.

(fotol)

Eesti rahvaväe sünd I Eesti sõjaväelaste kongress toimus 1.-5. juulini Tallinnas. Kongress valis 24-liikmelise Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks valiti lipnik Konstantin Päts. (fotol)

I Eesti sõjaväelaste

kongress toimus 1.-5.

juulini Tallinnas.

Kongress valis

24-liikmelise Eesti

Sõjaväelaste Ülemkomitee,

mille esimeheks valiti lipnik

Konstantin Päts.

(fotol)

Eesti Omakaitse loomine 18. septembril 1917 toimus Tallinnas Omakaitse asutamiskoosolek. Koosolekul tunnistati Tallinna Elanike Omakaitse organiseerimise vajalikkust ning võeti vastu Johan Pitka ja Eduard Saarepera koostatud põhikiri. (fotol J.Pitka)

18. septembril 1917 toimus

Tallinnas Omakaitse

asutamiskoosolek.

Koosolekul tunnistati

Tallinna Elanike Omakaitse

organiseerimise vajalikkust

ning võeti vastu Johan

Pitka ja Eduard Saarepera

koostatud põhikiri.

(fotol J.Pitka)

Eesti Omakaitse loomine Tallinna Merekindluse komandant andis 19. oktoobril 1917. loa Tallinna Eesti eripolgu formeerimiseks, mis hiljem nimetati ümber 3. Eesti polguks. Polgu ülemaks määrati polkovnik Ernst Põdder . (fotol)

Tallinna Merekindluse

komandant andis

19. oktoobril 1917. loa

Tallinna Eesti eripolgu

formeerimiseks, mis

hiljem nimetati ümber

3. Eesti polguks.

Polgu ülemaks määrati

polkovnik Ernst Põdder .

(fotol)

Rahvusüksuste loomine 1917. aasta novembris tegid Eesti Maanõukogu ja Eesti Sõjaväelaste Ülem- komitee loa hankimise Eesti diviisi moodustamiseks ja diviisi staabi loomise ülesandeks alampolkovnik Jaan Sootsile. (fotol)

1917. aasta novembris

tegid Eesti Maanõukogu ja

Eesti Sõjaväelaste Ülem-

komitee loa hankimise

Eesti diviisi moodustamiseks

ja diviisi staabi loomise

ülesandeks alampolkovnik

Jaan Sootsile.

(fotol)

Rahvusüksuste loomine Suurtükiväebrigaadi formeeris alampolkovnik Andres Larka . Suurtükid andsid eesti suurtükiväebrigaadile ukraina päritolu suurtüki- väelased, kes suhtusid eestlastesse heatahtlikult. (fotol Andres Larka)

Suurtükiväebrigaadi

formeeris alampolkovnik

Andres Larka .

Suurtükid andsid eesti

suurtükiväebrigaadile

ukraina päritolu suurtüki-

väelased, kes suhtusid

eestlastesse heatahtlikult.

(fotol Andres Larka)

Päästekomitee 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik.

19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee:

Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik.

Eesti Vabariigi väljakuulutamine Pärnus 23. veebruaril 1918. a. täpselt kell 8 õhtul "Endla" hoone rõdult luges Hugo Kuusner ette “Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele” (fotol Hugo Kuusner)

Pärnus 23. veebruaril

1918. a. täpselt kell

8 õhtul "Endla" hoone

rõdult luges Hugo

Kuusner ette “Manifesti

kõigile Eestimaa rahvastele”

(fotol Hugo Kuusner)

Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, millega kuulutati Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

24. veebruaril 1918 avaldas Eesti Maapäeva

Vanemate Nõukogu Manifesti kõigile

Eestimaa rahvastele, millega kuulutati

Eestimaa tema ajaloolistes ja

etnograafilistes piirides iseseisvaks

demokraatlikuks vabariigiks.

Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: Päevakäsk nr. 1 Eestimaa rahvale ja eesti sõjaväele. Eesti Maapäeva manifestiga on Eesti iseseisvaks vabariigiks kuulutatud ja valitsemise kõrgem võim Eestimaa Päästmise Komitee kätte antud. Et Eesti vabariik iseseisvuse Manifestis käesolevas sõjas erapooletuks on kuulutatud, siis ei tohi Eesti sõjavägi ega ükski Eesti kodanik Vene- Saksa sõjast milgi viisil osa võtta. Vene rahvakomissaride mobililisatsiooni käsu kuulutame Eestis tühjaks ja maksvusetuks. Kõik üleüldise valimisõiguse alusel valitud maa-, linna- ja vallaomavalitsuse asutused peavad ajaviitmata oma katkestatud tööd jätkama ja vägivaldselt nende asemele astunud nõukogud, komiteed ja kõiksugu teiste nimetustega asutused tulevad kõrvaldada. Seadusliku omavalitsuse esitaja nõudmisel peavad Eesti sõjaväed ja miilits selle käsu läbiviimiseks kõigi abinõudega kaasa aitama. Kirjutame kõigile kodanikkudele ja ametnikkudele, kus nad ka ei teeniks, ette, kõik abinõud tarvitusele võtta, et Eestist mitte mingisugust varandust välja ei veetaks ja ei hävitataks, see varandus on nüüdsest peale Eesti vabariigi omandus. Eestimaa Päästmise Komitee

Päevakäsk nr. 1

Eestimaa rahvale ja eesti sõjaväele. Eesti Maapäeva manifestiga on Eesti

iseseisvaks vabariigiks kuulutatud ja valitsemise kõrgem võim Eestimaa

Päästmise Komitee kätte antud.

Et Eesti vabariik iseseisvuse Manifestis käesolevas sõjas erapooletuks on

kuulutatud, siis ei tohi Eesti sõjavägi ega ükski Eesti kodanik Vene-

Saksa sõjast milgi viisil osa võtta. Vene rahvakomissaride mobililisatsiooni käsu

kuulutame Eestis tühjaks ja maksvusetuks. Kõik üleüldise valimisõiguse

alusel valitud maa-, linna- ja vallaomavalitsuse asutused peavad

ajaviitmata oma katkestatud tööd jätkama ja vägivaldselt nende asemele

astunud nõukogud, komiteed ja kõiksugu teiste nimetustega asutused

tulevad kõrvaldada. Seadusliku omavalitsuse esitaja nõudmisel peavad

Eesti sõjaväed ja miilits selle käsu läbiviimiseks kõigi abinõudega kaasa aitama.

Kirjutame kõigile kodanikkudele ja ametnikkudele, kus nad ka ei teeniks, ette, kõik

abinõud tarvitusele võtta, et Eestist mitte mingisugust varandust välja ei veetaks

ja ei hävitataks, see varandus on nüüdsest peale Eesti vabariigi omandus.

Eestimaa Päästmise Komitee

Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: Päevakäsk nr. 2 Käseme kõigis Tallinna kirikutes esmaspäeval, 25. veebruaril 1918. a. kell 9 hommikul Eesti Maapäeva Manifeste Eesti vabariigiks kuulutamise asjus rahvale ette lugeda ja rahva kokkukogumiseks kirikukellasid helistada. Käseme kõiki koolidirektorisi ja koolijuhatajaid õpilastele Manifest ette lugeda ja siis esmaspäev pühapäevaks kuulutada. Tallinn, 24. veebruar 1918. a. Komitee : K. Päts J. Wilms K. Konik

Päevakäsk nr. 2

Käseme kõigis Tallinna kirikutes esmaspäeval, 25. veebruaril

1918. a. kell 9 hommikul Eesti Maapäeva Manifeste Eesti

vabariigiks kuulutamise asjus rahvale ette lugeda ja rahva

kokkukogumiseks kirikukellasid helistada. Käseme kõiki

koolidirektorisi ja koolijuhatajaid õpilastele Manifest ette lugeda

ja siis esmaspäev pühapäevaks kuulutada.

Tallinn, 24. veebruar 1918. a.

Komitee : K. Päts J. Wilms K. Konik

Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: Päevakäsk nr. 3 Enamlaste võimuvalitsus on lõppenud. Kuulutame tühjaks kõik käsukirjad, millega vägivaldselt kõiksugu asutuste varandused ära on võetud ja käseme need endistele omanikkudele tagasi anda. Iseäranis toorelt rikuti usuvabadust ja riisuti Oleviste koguduselt tema kirik. Oleviste kirik on tänasest peale jälle tema seadusliku omaniku Oleviste koguduse päralt. Tallinn, 24. veebruar 1918. a. Komitee : K. Päts J. Wilms K. Konik

Päevakäsk nr. 3

Enamlaste võimuvalitsus on lõppenud. Kuulutame tühjaks kõik

käsukirjad, millega vägivaldselt kõiksugu asutuste varandused ära

on võetud ja käseme need endistele omanikkudele tagasi anda.

Iseäranis toorelt rikuti usuvabadust ja riisuti Oleviste koguduselt

tema kirik.

Oleviste kirik on tänasest peale jälle tema seadusliku omaniku

Oleviste koguduse päralt.

Tallinn, 24. veebruar 1918. a.

Komitee : K. Päts

J. Wilms K. Konik

Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsud: Päevakäsk nr. 4 Kõik sõjaväeteenijad eestlased, kes 1913. a. ja hiljem liisku võtsid ning teenistusse vastu on võetud, peavad 1. märtsiks s. a. Eesti sõjaväe jagudesse, kus nad teenisid, ehk 1. Eesti jalaväe diviisi staapi Narva maanteel nr. 52 ilmuma. Kes tähendatud ajaks ei ilmu, see tunnistatakse sõjaväe jooksikuks ja antakse sõjakohtu alla. Tallinn, 25.(17.) veebruar 1918. a. Komitee : K. Päts J. Wilms K. Konik

Päevakäsk nr. 4

Kõik sõjaväeteenijad eestlased, kes 1913. a. ja hiljem liisku

võtsid ning teenistusse vastu on võetud, peavad 1.

märtsiks s. a. Eesti sõjaväe jagudesse, kus nad teenisid,

ehk 1. Eesti jalaväe diviisi staapi Narva maanteel nr. 52

ilmuma.

Kes tähendatud ajaks ei ilmu, see tunnistatakse sõjaväe

jooksikuks ja antakse sõjakohtu alla.

Tallinn, 25.(17.)

veebruar 1918. a.

Komitee : K. Päts

J. Wilms K. Konik

Saksa okupatsioon 25.02-11.11.1918 Eesti ei jõudnud kaua iseseisev olla, kui juba langes teise riigi okupatsiooni alla.

Eesti ei jõudnud

kaua iseseisev

olla, kui juba

langes teise riigi

okupatsiooni alla.

Peale Saksa okupatsiooni 11. novembril 1918 asus avalikult tegutsema Eesti Ajutine Valitsus. Omakaitsebaasil moodustati nüüd Kaitse Liit . Kaitse Liidu ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder ja selle juhatuse esimeheks Johan Pitka . 16. novembril 1918 ilmus Ajutise Valitsuse korraldus Eesti Rahvaväe organiseerimiseks. Selle alusel formeeriti uuesti Eesti Diviis, mõned uued väeosad ja Kaitseliidu osad. Esimeseks sõjaministriks sai Konstantin Päts . Peastaabi ülemaks määrati kindralmajor Andres Larka ning 1. diviisi ülemaks kindralmajor A.Tõnisson.

11. novembril 1918 asus avalikult tegutsema Eesti Ajutine

Valitsus. Omakaitsebaasil moodustati nüüd Kaitse Liit .

Kaitse Liidu ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder ja

selle juhatuse esimeheks Johan Pitka .

16. novembril 1918 ilmus Ajutise Valitsuse korraldus Eesti

Rahvaväe organiseerimiseks. Selle alusel formeeriti uuesti

Eesti Diviis, mõned uued väeosad ja Kaitseliidu osad.

Esimeseks sõjaministriks sai Konstantin Päts . Peastaabi

ülemaks määrati kindralmajor Andres Larka ning 1. diviisi

ülemaks kindralmajor A.Tõnisson.

Vabadussõda 28. 11. 1918 alustasid enamlased pealetungi Narvale.

28. 11. 1918 alustasid enamlased pealetungi Narvale.

Eesti Kaitsevägi Polkovnik Polkovnik Polkovnik Aleksander Andres Johan Tõnisson Larka Laidoner

Polkovnik Polkovnik Polkovnik

Aleksander Andres Johan

Tõnisson Larka Laidoner

Eesti Kaitsevägi Kapten Kapten Kapten Anton Irv Karl Parts Johan Pitka

Kapten Kapten Kapten

Anton Irv Karl Parts Johan Pitka

Eesti Kaitsevägi Leitnant Leitnant Kaarel Einbund Julius Kuperjanov

Leitnant Leitnant

Kaarel Einbund Julius Kuperjanov

Välisabi Vabatahtlike värbamiseks moodustati Soomes Eesti Abistamise Peakomitee . Soome vabatahtlikest oli ette nähtud formeerida kaks iseseisvat väeosa – üks major M. Ekströmi , teine ooberst H. Kalmi juhtimisel.

Vabatahtlike värbamiseks moodustati Soomes Eesti

Abistamise Peakomitee . Soome vabatahtlikest oli ette

nähtud formeerida kaks iseseisvat väeosa – üks

major M. Ekströmi , teine ooberst H. Kalmi juhtimisel.

Välisabi Abi tuli ka Rootsist ja Taanist. Fotol Taani kompanii kolonelleitnant R. G. Borgelin.

Abi tuli ka Rootsist ja

Taanist.

Fotol Taani kompanii

kolonelleitnant

R. G. Borgelin.

Soomusrongid

Koolipoisid sõjas

Landeswehri sõda Landeswehri sõjakäigu üldskeem. Punasega on märgitud Landeswehri-, mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad.

Landeswehri sõjakäigu üldskeem.

Punasega on märgitud Landeswehri-,

mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad.

Eesti-Vene rahuläbirääkimised Rahusaatkonna esimeheks oli J. Poska . Liikmeteks kindral- major J. Soots, A. Piip, J. Seljamaa ja dr. M. Püüman . Ekspertidena kuulusid saat- konda V. Mutt, A. Oinas, K. Ipsberg, E. Tellmann, K. Ast , ja R. Eliaser . Nõukogude Liitu esindasid esimehena L. Krassin , ning liikmed A. Joffe , kindral F. Kostjajev ja N. Klõško .

Rahusaatkonna esimeheks oli

J. Poska . Liikmeteks kindral-

major J. Soots, A. Piip,

J. Seljamaa ja dr. M. Püüman .

Ekspertidena kuulusid saat-

konda V. Mutt, A. Oinas,

K. Ipsberg, E. Tellmann,

K. Ast , ja R. Eliaser .

Nõukogude Liitu esindasid

esimehena L. Krassin , ning

liikmed A. Joffe , kindral

F. Kostjajev ja N. Klõško .

Tartu rahu 02.02.1920

Rahulepingu tähtsamad tingimused Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle. Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda. Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad.

Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle.

Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda.

Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad.

President Konstantin Päts: "Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuid sügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soomülka, raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puurinud. Ja siit ei kisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin rammutatud. Meie põlvkonna verega on ta vabaks võidetud. Kogu jõudu pingutades loome me siin oma iseseisvat riiki. Täis rõõmu, julgust, tahtejõudu ja uhkust oma maa ja rahva vastu teeme seda tööd adraga. Aga kui vaja, siis ka mõõgaga. Midagi pühamat, kallimat, ilusamat ja armsamat ei suuda meie mõttelend ette kujutada, kui seda on meie isade maa siin Läänemere kallastel. Temale on pühendatud meie südame puhtamad tunded, meie mõistuse võidud, meie tahtejõu sitkus. Tema pind jäägu igavesti vabaks, et rahulikult võiks temas uinuda põlvkonnad, kes siin oma tööst suurt väsimust puhkavad. Tema õnneks oleme me valmis ohverdama kõik. Kuigi kaduv on meie töövili, jäägu igavesti õnneliku, vaba ja iseseisvana püsima meie isade maa – meie Eesti!"

"Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuid

sügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soomülka,

raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puurinud. Ja siit ei

kisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin

rammutatud. Meie põlvkonna verega on ta vabaks võidetud. Kogu

jõudu pingutades loome me siin oma iseseisvat riiki. Täis rõõmu,

julgust, tahtejõudu ja uhkust oma maa ja rahva vastu teeme seda tööd

adraga. Aga kui vaja, siis ka mõõgaga. Midagi pühamat, kallimat,

ilusamat ja armsamat ei suuda meie mõttelend ette kujutada, kui seda

on meie isade maa siin Läänemere kallastel. Temale on pühendatud

meie südame puhtamad tunded, meie mõistuse võidud, meie tahtejõu

sitkus. Tema pind jäägu igavesti vabaks, et rahulikult võiks temas

uinuda põlvkonnad, kes siin oma tööst suurt väsimust puhkavad. Tema

õnneks oleme me valmis ohverdama kõik. Kuigi kaduv on meie töövili,

jäägu igavesti õnneliku, vaba ja iseseisvana püsima meie isade maa –

meie Eesti!"

Esitluse koostaja: Terttu-Triin Tomusk Ääsmäe Põhikool

Terttu-Triin Tomusk

Ääsmäe Põhikool

Add a comment

Related presentations

Related pages

EESTI VABARIIGI SÜND - hot.ee :: Pealeht

Eesti rahvaväe sünd. ... Maanõukogu otsus tähendas Eesti täielikku lahtilöömist Venemaast ja iseseisva riigi olemasolu konstateerimist.
Read more

Eesti kodakondsuse andmine – Riigi Teataja

Riigi Teataja. Riigi Teataja. ... Eesti kodakondsuse andmine. Vastu võetud 16.04.2002 nr 249 ... sünd 15.10.1966: 2. Marianna Dudar:
Read more

EESTI RAHA 1918-2011 - Tarbijaveeb - minuraha.ee | Avaleht

Eesti marga sünd 24.veebruaril 1918 ... meie turg ja kauplused on Eesti riigi poolt ostetud ja muretsetud kraami täis, et näidata, nagu oleks see kõik ...
Read more

Eesti kodakondsuse andmine – Riigi Teataja

Eesti kodakondsuse andmine. ... Igor Kuzmenkole (sünd 1.12.1991), Vitali Kuzmenkole (sünd 21.05.1987), Aleksei Žeravovile ... Riigi Teataja otsinguabi: ...
Read more

Sünni registreerimine ja nime valik - eesti.ee

Sünni registreerimine ja nime valik. Lapse sünd registreeritakse vanema avalduse alusel esimese elukuu jooksul perekonnaseisuasutuses. Mõjuval põhjusel ...
Read more

Terras: Eesti riigi iseseisvus on midagi erilist - Arvamus

Kaitseväe juhataja, brigaadikindral Riho Terras ütles oma tänases vabariigi aastapäeva peetud kaitseväe paraadi kõnes, et meie riigi iseseisvus on ...
Read more

Pildid Eestimaal sündinud asjust: Vabadussõda. Eesti ...

Eesti riigi sünd. Laadi alla PDF; Prindi; Pildid Eestimaal sündinud asjust: Vabadussõda. Eesti riigi sünd. Saada link. Üldinfo; Tehnilised andmed ...
Read more