advertisement

Eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. Avalik loeng.

50 %
50 %
advertisement
Information about Eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. Avalik loeng.
Finance

Published on March 7, 2014

Author: eestipank

Source: slideshare.net

Description

Eesti Panga ökonomistid Natalja Viilmann ja Jaanika Meriküll tutvustavad Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet.
Eesti majanduse konkurentsivõime analüüs valmib kord aastas. 06.03.2014
advertisement

EESTI KONKURENTSIVÕIME RAPORT 2014

Eesti konkurentsivõime käsitlus • Konkurentsivõime pikaajalised indikaatorid • Eesti ekspordi konkurentsivõime  Eesti ekspordi turuosa maailmas  Globaalsed väärtusahelad • Sisemaiste hindade ja kulude suhteline kasv ja peamised riskid • Eesti ettevõtete konkurentsivõime näitajad 2

Eesti konkurentsivõime on pikaajaliselt tugevnenud • Eesti SKP ühe elaniku kohta on perioodil 1995-2012 tõusnud 6,5 korda - Rootsis, Soomes, EL27 ja USAs 1,7-1,9 korda (jooksevhindades, eurodes) • Võrdse hinnataseme korral oleks Eesti SKP ühe elaniku kohta 70% EL27 keskmisest EL27 EE LV FI SW EL27 FI USA LT 45 000 140 30 000 LT 160 35 000 LV USA 180 40 000 EE SW 120 25 000 100 20 000 80 15 000 60 10 000 40 5 000 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20 0 Riikide SKP elaniku kohta jooksevhindades (eurodes) ja ostujõu pariteedi põhjal (EL27 =100) Allikas: Eurostat 3

EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME

Eesti kaupade ja teenuste eksport on jätkanud kasvu • 2013 (I-III) eksportis Eesti keskmiselt 3 korda enam kui 2000.a. • Aastaga suurenes Eesti eksport 3,6%, sh kaubaeksport 4,5% ja teenuste eksport 1,3% Kaupade eksport Teenuste eksport Eksport kokku 4500 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maksumus (mln eurot), SKP arvestus jooksevhindades Allikas: Eesti Statistikaamet 5

Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel suurenes 2013.a. 5,5% • Viimase üheksa aastaga kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel keskmiselt 3,4% aastas • 2013 (I-III kv) vähenes Eesti välispartnerite impordinõudlus 1,7% aasta arvestuses  Eesti turuosa sihtturgudel suurenes varasemast veidi kiiremini Eesti ekspordi turuosa võit sihtturgudel Välisnõudlus jooksevhindades Eesti eksport kokku 240 220 200 180 160 140 120 100 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013(I-III) Eesti ekspordi, nõudluse ning turuosa kasv sihtturgudel (jooksevhindades, 2004 = 100) Allikad: Eesti Statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Pank 6

Eesti ekspordi turuosa maailmaturul on 13 aasta jooksul (1999-2012) kahekordistunud • Eesti suutis turuosa kasvatada keskmiselt 5,4% aastas Eesti ekspordi turuosa maailmas (%), vasak sk Eesti ekspordi turuosa kasv (1999=100), parem sk 0,10 220 0,09 200 0,08 180 0,07 160 0,06 140 0,05 120 0,04 100 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Eesti kaubaekspordi turuosa maailmas Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat 7

Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi turuosa kasvu maailmaturul on olnud oluline ja positiivne • Eesti ekspordi turuosa kavas aastatel 1999 – 2011 keskmiselt üle 5% aastas • Ekspordi sihtturgude ning ka toodete koosseis panustab turuosa kasvu positiivselt • Uute turgudele laienemisel või uute toodete eksportimisel oli Eesti aeglasem konkurentsivõime toodete koosseis sihtturud struktuurne segaefekt uued turud ja tooted kasutamata võimalused erinevus maailma ekspordist 12 8 4 0 -4 Ekspordi turuosa kasvu dekomponeerimine EL riikides, 1999-2011 keskmised Allikad: CompNet, Dyadkova ja Momchilov (2013) Soome Prantsusmaa Itaalia Rootsi Portugal Hispaania Saksamaa Austria Kreeka Ungari Eesti Tšehhi Läti Poola Leedu -8 8

Ekspordi maksumuse mitmekordistumine ei tähenda samaulatuslikku muutust lisandväärtuses • Kasutades 2009. aasta sisend-väljund tabelite andmeid, sisaldab Eesti kaupade ja teenuste eksport keskmiselt 67% ulatuses Eestis lisandunud väärtust ning ligi 1/3 ulatuses imporditud sisendit 90 85 80 83,1 83,7 85,0 85,5 75 70 65 72,0 66,8 65,2 60 62,0 55 50 62,2 66,2 66,6 66,8 68,7 73,6 69,1 62,3 56,5 53,8 45 40 Kodumaise lisandväärtuse sisaldus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis tegevusalade lõikes 2009. aastal, % Allikad: OECD TiVA andmebaas 9

Eesti ekspordi lisandväärtuse kasvutempo oli kogu ekspordi maksumusega võrreldes sarnane, dünaamika stabiilsem • 2013. aasta kolme kvartali andmetel kasvas Eesti ekspordi lisandväärtus aastaga 4,0%, ületades ekspordi (ilma naftata) maksumuse kasvu 0,5 protsendipunkti Kaupade (ilma naftata) ekspordi lisandväärtus Teenuste ekspordi lisandväärtus Kaubaeksport (ilma naftata) ja teenuste eksport Kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2012(I-III) 2013(I-III) Eesti kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus, mln eurot Allikad: OECD, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank 10

HINDADE JA KULUDE KONKURENTS

2013.a. kallines euro Eesti välispartnerite (EA+40) vääringute suhtes 1,4% • Nominaalkursi kallinemine pidurdas Eesti hindade kasvu, piirates samal ajal mõnevõrra ka Eesti ekspordi kasvu võimalusi NEER = NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator NHKI vs EA (a/a) NHKI vs EA+20 (a/a) NHKI vs EA+40 (a/a) 5% 4% 3% 2% 1% 0% -1% -2% -3% -4% -5% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti vääringu nominaalkursi koondnäitajad (aastased muutused) Allikas: Euroopa Keskpank 12

Koos reaalkursi tugevnemisega vähenesid ka pärast kriisi tekkinud hinnaeelised eksporditurgudel • SKP deflaatori ja THI põhine reaalkurss on Eestis viimase kuue aasta jooksul kasvanud ligikaudu sama palju kui meie kaubanduspartneritel •Tööjõu ühikukulu baasil koostatud Eesti indeksi kõikumised olid kõige ulatuslikumad REER = HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaator TÜK – tööjõu ühikukulu (= ULC) 1 kv 2006 = 100 HKI (vs EA+20) THI baasil HKI (vs EA+20) SKP deflaatori baasil HKI (vs EA+20) TÜK baasil 135 130 125 120 115 110 105 100 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti vääringu reaalkursi dünaamika THI, SKP deflaatori ja TÜK baasil, alusindeks Allikas: Euroopa Keskpank 13

Tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on kasvanud, kasumi oma vähenenud • Tooraine, energia ja muud kulude kasv oli 2013.a. keskmisest aeglasem • Tööjõukulude kiirem kasv üldist majanduse tasakaalu ohustamata on võimalik vaid lühiajaliselt 2004 = 100 Puhas lisandväärtus Tööjõukulud Kogukasum 220 200 180 160 140 120 100 80 60 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 (I-III) Eesti ettevõtete tööjõukulude ja kogukasumi alusindeks (2004 = 100), ettevõtete statistika, jooksevhindades Allikas: ESA 14

Vaatamata aeglustumisele, oli Eesti kasumite kasv lähikonkurentsidest siiski kiirem • 2013 (I-III) kasvas tegevuse ülejääk ja segatulu Eestis 3,9%, EL28 keskmiselt 1,0%, Soomes ja Rootsis aga vähenes vastavalt 5,1 ja 3,3% a/a. EL28 Eesti Soome Rootsi 160 150 140 130 120 110 100 90 80 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013(I-III) Tegevuse ülejääk ja segatulu, alusindeks (2005 = 100), SKP statistika jooksevhindades Allikas: Eurostat 15

Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seos • Reaalkursside näitajatest mõjutavad Eesti kaubaekspordi kasvu tööjõu ühikukulu baasil koostatud REERid peaaegu ühikelastselt, st et Eesti tööjõukulu kiirem suhteline kasv piirab ligikaudu samaulatuslikult meie kaubaekspordi kasvu võimalusi Euroala riikide kaubaekspordi kasvu elastsus erinevate REERi näitajate suhtes Allikas: CompNet, Christodoulopoulou,S. ja Tkacevs,O. (2013) 16

Ekspordi turuosa muutuses kasvab hinnaväliste tegurite roll • Hinnaväline faktor on mistahes kauba omadus (nt kvaliteet, maitse, hea reklaam või kasvanud tuntus), mis mõjutab tarbija eelistust hindadest sõltumata • Benkovskis ja Wörz (2012): hinnavälise faktoriga korrigeeritud ekspordihinna indeks REER THI baasil Suhteline ekspordihind, korrigeeritud hinnavälise faktoriga Suhteliste hindade kasv (keskmine, 2001-2011) 6% SK 4% CZ ES PT 2% 0% AT RO EE GR NL BG HU LT LV HR SL PL DE -2% -4% -6% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% Ekspordi turuosa kasv (keskmine, 2001-2011) Ekspordi turuosa muutus ja suhtelised hinnamuutused EL riikides, 2001-2011 Allikad: CompNet, Benkovskis ja Wörz (2012) 17

EESTI ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD

CompNet võrgustikust ja selle esimesest „mikrotasandi“ raportist Euroopa Keskpanga konkurentsivõime uurimisvõrgustik: • Esindatud EL keskpangad + rahvusvahelised organisatsioonid + ülikoolid • Kestus 2012-2015 Mikrotasandi analüüs • Ettevõtte tasandil konkurentsivõime indikaatorite analüüs üks võrgustiku põhifookusi • Esimene mikroandmetel põhinev raport keskendub: – Andmete valideerimisele – Tööjõu tootlikkuse jaotusele ja võrdlevanalüüsile – Tööjõu tootlikkusel põhinevatele ressursside jaotuse efektiivsuse näitajatele Algallikas: „Micro-based evidence of EU competitiveness: The CompNet database”, ECB WP, 2014. 19

Eesti ettevõtete keskmikud on hea tootlikkusega, rahvusvahelisel tasemel tippe on vähe • • Ettevõtete keskmine tööjõu tootlikkus üks kõrgemaid KIE riikides Eesti ettevõtete tootlikkuse ebavõrdsus on madal – ettevõtetest põhiosa moodustavad madalama tootlikkusega ettevõtted on suhteliselt konkurentsivõimelised – kõrgema tootlikkusega nn tippettevõtete rühm on riigi keskmisele suhteliselt lähemal Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, 2003-2007 keskmine (üle 20 töötajaga ettevõtted) Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014), lk 26 20

Ressursside jaotusel tootlikematesse ettevõtetesse on rohkelt potentsiaali tõsta kogutootlikkust Staatilist ressursside jaotuse efektiivsust näitab ettevõtte suuruse ja tootlikkuse kovariatsioon: • • • Efektiivse jaotuse korral peaks tegevusala suhteliselt tootlikumad ettevõtted olema suhteliselt suuremad ehk kovariatsiooni efekti panus suurem Eestis on selle teguri panus tootlikkusse tagasihoidlik, seda eelkõige tööstuses Sellel lähenemisel on puudusi (väiksus -> paindlikkus -> kõrgem tootlikkus; eksportijad vs koduturule tootjad) Ressursside jaotuse efektiivsus, tööjõu tootlikkus, 2003-2007 keskmine (üle 20 töötajaga ettevõtted) Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014), lk 37 21

Kriisi järgselt on tootlikumad ettevõtted suurendanud turuosa Dünaamilist efektiivsust näitab ettevõtte suuruse kasvu ja tootlikkuse kasvu kovariatsioon: • • • Efektiivse turu korral peaks tegevusala keskmisest kiirema tootlikkuse kasvuga ettevõtted kasvama kiiremini Tootlikumad ettevõtted on pärast majanduskriisi kasvanud vähemtootlikumatest kiiremini ning selle komponendi panus Eesti kogutootlikkuse kasvu on suurenenud Seega ressursside jaotuse efektiivsus on kriisi järgselt paranenud Ressursside jaotuse efektiivsus, tööjõu tootlikkus, 2003-2007 vs 2008-2010 keskmine (kõik valimi ettevõtted) Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014), lk 43 22

KIE riikides on tööjõu tootlikkus kasvanud madalama tootlikkusega ettevõtete grupis p10 p90 Makro-tasandi tunnused .4 .4 .2 .2 0 Tööjõu tootlikkus .6 Tööjõu tootlikkus .6 .4 Tööjõu tootlikkus .6 .2 0 -.2 0 -.2 2002 2004 2006 2008 2010 aasta -.2 2002 2004 2006 2008 2010 aasta 2002 2004 2006 2008 2010 aasta BE ja DE BE ja DE BE ja DE ES ja IT ES ja IT ES ja IT EE,HU,PL,SI,SK EE,HU,PL,SI,SK EE,HU,PL,SI,SK 23

KIE riikide tööjõu ühikukulu kasv on mikroandmete põhjal tagasihoidlikum p10 p90 Makro-tasandi tunnused .3 .3 .2 .1 .2 .1 0 Tööjõu ühikukulu .4 Tööjõu ühikukulu .4 .3 Tööjõu ühikukulu .4 .2 .1 0 -.1 0 -.1 2002 2004 2006 2008 2010 aasta -.1 2002 2004 2006 2008 2010 aasta 2002 2004 2006 2008 2010 aasta BE ja DE BE ja DE BE ja DE ES ja IT ES ja IT ES ja IT EE,HU,PL,SI,SK EE,HU,PL,SI,SK EE,HU,PL,SI,SK 24

Aitäh tähelepanu eest!

Add a comment

Related presentations

Les changements sur le marché du distressed aux Etats-Unis et en Europe

Main Sections of the Report 1) Nifty Technical View 2) 4 Large Cap Trade Ide...

This presentation consits the yearly results of Kinepolis Group

Related pages

Avalik loeng. Majanduse rahastamise ülevaate tutvustus ...

Kord aastas ilmuvat Eesti Konkurentsivõime Ülevaadet avaldab Eesti Pank ... ülevaate tutvustus. ... toimub Eesti Panga muuseumis avalik loeng, ...
Read more

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2014. Eesti Panga avalik ...

... tutvustavad Eesti majanduse konkurentsivõime ... Konkurentsivõime Ülevaade 2014. Eesti ... Eesti Panga avalik loeng 13.02 ...
Read more

Avalik loeng. Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaade ...

Avalik loeng. Eesti majanduse konkurentsivõime ... Natalja Viilmann ja Jaanika Meriküll tutvustavad Eesti majanduse konkurentsivõime ...
Read more

Ülevaade euroala ja Eesti majandusest. Eesti Panga avalik ...

... annab ülevaate euroala ja Eesti ... Eesti majandusest. Eesti Panga avalik loeng ... Konkurentsivõime Ülevaade 2014. Eesti ...
Read more

www.eestipank.ee

www.eestipank.ee
Read more

Joanna Figieli avalik loeng kunstnike ...

Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest. Interested Going. Invite. Public · Hosted by Kunstiteaduse Instituut. Guests. 219 ...
Read more

Tutvustus | Eesti Noorsootöö Keskus

ENTK tutvustus Eesti Noorsootöö Keskus ... kaasatuse ja konkurentsivõime üksus (noortegarantii, NEET (not in education, ...
Read more

Eesti Arengufond - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Eesti Arengufond ... Eesti majanduse konkurentsivõime uuring tõi 2007. a lõpul välja ... töönädalal majandusaasta kohta ülevaate ning esitleb ...
Read more