E-riigist. ERAH loeng TTÜs

0 %
100 %
Information about E-riigist. ERAH loeng TTÜs
Education
edu

Published on January 26, 2014

Author: AndresKtt

Source: slideshare.net

Description

Loengumaterial e-riigi eeldustest, olevikust ja minevikust.

www.ria.ee Eesti Riik ja Avalik Haldus
 eRiik Andres Kütt
 andres.kutt@ria.ee

www.ria.ee Ajalugu on oluline Edasi minekuks peame mõistma e-riigi müüti ning suutma eristada endogeenseid eksogeensetest faktoritest.
 Ajalugu mõistmata ei saa mõista tänapäeva President Ilves ütles Kõrgematel Infoühiskonna Kursustel esinedes “Meie IT edu on müüt selle kõige klassikalisemas mõttes. Ta on organiseeriv printsiip, mille alusel Eesti võiks mõnda aega edasi minna. Me oleme moodne ja otsiv riik mis otsib uusi lahendusi kasutades meie võimet teha asju teisiti, kui tavaks on”. ! Müüdid on suurepärased abstraktsete väärtuste kandjad kuid praktiliste probleemide lahendamisel peame olema suutelised eristama endogeenseid ja eksogeenseid faktoreid: mis osas on rolli mänginud meie otsused ja mil määral keskkond.

www.ria.ee eRiigi alused • • • • • • Osapoolte (tagatud) usaldus Laialt levinud elektrooniline isikutuvastus “Hingamisruumi” olemasolu Kriitiline hulk kriitilisi kompetentse Suhteline väiksus Koostöö inseneride ja “äripoole“ vahel Kõik elektroonilised teenused tuginevad suuremal või vähemal määral usaldusel, kuna lõppkasutajal puudub igasugune võimalus kontrollida serveris toimuvat. Seega peab eRiigi tekkeks eksisteerima osapoolte (riik, kodanik, ettevõtted) vahel peab eksisteerima elementaarne usaldus. Samas peab see usaldus olema millegagi tagatud, et kogu keerukas suhetevõrgustik esimese tõrke peale kokku ei kukuks. Eestis on usaldus olemas ning see tagatakse päris heal tasemel erinevate õigusaktidega (näiteks digiallkirja seadus). Näiteks USAs ajaloolistel põhjustel kodanike ja riigi vahel usaldus sisuliselt puudub. Seetõttu on too ühiskond pigem nõus taluma identiteedivargusi, madalat e-panganduse taset jne. kui võimaldama riigil kontrolli kodanike elektroonilise tegevuse üle. ! Ilma isikut tuvastamata ei saa talle elektroonilisi teenuseid pakkuda. Internetis ei tea keegi, et sa oled koer. Seega on inimese turvaline tuvastamine igasuguse elektroonilise teenuse pakkumise esmaseks barjääriks. Globaalselt pürivad selle tõkke ületajateks Google ja Facebook (vähem Microsoft) kuid nad suudavad pakkuda vaid isikusamasust (ajahetkel x istus arvuti taga sama kodanik, kes ajahetkel y) mitte isikutuvastust (nii ajahetkel x kui y istus aruvti taga Andres Kütt). Eestis oli tuvastusteenuse pakkuja roll ajalooliselt pankade kanda kuid ID-kaardi tulekuga võttis riik isikute tuvastamise enda kätte. Mõistliku laialt levinud isikutuvastuse puudumine on globaalselt üks kõige olulisemaid juriidiliselt oluliste e-teenuste leviku pärssijaid. ! “Hingamisruumi” all pean silmas asutuste ja ettevõtete võimalust ja vabadust oma seniseid toimeviise muuta. Kui riigis või ettevõttes on asjad väga täpselt korras, puudub definitsiooni järgi igasugune areng ja innovatsioon kuna esimene tähendab asjade toimumist täna täpselt nii nagu need toimusid eile ning teine täpselt vastupidist. Suur osa eRiigi ajaloos pöördelistest otsustest oleksid tänapäevaselt riskikontrollitud organisatsioonides jäänud tegemata. Täpselt samuti oleksid poliitikud, kammitsetuna kasvõi juba maine kaotamise hirmust, kõhelnud julgeid visioone toetamast. ! Et ettevõte või riik suudaks osta pakkuda keerulisi e-teenuseid, tuleb need teenused luua ning neid opereerida. Minimaalselt peab eksisteerima võimekus neid kahte teenust sisse osta: peab olema suutlikkus koostada lähteülesandeid, viia läbi hankeid, teostada projektijärelvalvet, võtta vastu tulemus ning sõlmida ja jälgida teenuslepinguid. Lisaks peab eksisteerima kriitiline mass infoturbealast kompetentsi. Viimane on ühest küljest oluline taristu loomisel (xtee ja id-kaart on suhteliselt teadmismahukad ettevõtmised) ning teisalt kuritegevuse ja igasugu väärkasutustega tegelemiseks. Igasuguse teatavast kriitilisest piirist suuremaks

www.ria.ee Funktsionaalne lugemisoskus <29% PIAAC 2013 Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas <66% PIAAC 2013 Elektrooniliste pangatehingute osakaal 99.6% Aug. 2011 Eesti.ee külastusi aastas 2.65 mln 2010 ID-kaardi omanike osakaal 86% 2011 Elektrooniliste tuludeklareerijate osakaal 95% 2013 xTeega liitunud asutusi 803 Dets. 2013 Antud digiallkirju 137 533 922 Dets. 2013 eesti.ee külastusi aastas 4 097 199 Nov. 2013 Funktsionaalse lugemisoskuse ja probleemilahenduse juures on toodud protsentiilid: vastavalt 29 ja 66 protsenti vaadeldud riikidest (24) omasid paremat näitajat. Täpsem info siit: http://www.hm.ee/index.php?0513467 !

www.ria.ee Mis on IKT potentsiaal? Miks on e-riik hea? ! Kaks olulist küsimust: kui hea võiks meie riik olla ning kui hea ta on? “Kui võimekas on Eesti riik IKT potentsiaali ära kasutamisel?”
 ! Meil ei ole selget vastust küsimusele, miks e-teenuseid tehakse. Nii palju, kui on rahvusvahelisi uuringuid silma jäänud, ei näita need ükski, et infotehnoloogia oleks midagi odavamaks teinud. NYC politseid ostis suhteliselt hiljuti miljonite dollarite eest trükimasinad sest nii oli lihtsam ja odavam. Samas on ka väga keeruline hinnata, milline oleks ühe või teise teenuse kulu täiesti ilma infotehnoloogiata - kas me suudame täna enam adekvaatselt hinnata, kui palju maksaks kõigi tuludeklaratsioonide paberil esitamine? Ma arvan, et mitte. Kas meie seadusandlus üldse on ilma e-teenusteta rakendatav? E-teenused muudavad põhimõttelisi mängureegleid, uus ja vana mäng ei ole enam võrreldavad. Oluline on arvestada ka alternatiivkulu - kui ametnikud deklaratsioone ei sisalda, äkki neil on siis rohkem aega tegeleda kontrolli ja nõustamisega? ! Ükskikute konkreetsete süsteemide puhul projekti IRR välja arvutatav ning suurusjärguna ka hinnatav (kulutada miljon eurot asendamaks kolme ametnikku ei ole mõistlik). Kuid tuleb olla ettevaatlik. Ühest küljest oht jätta tähelepanuta sekundaarsed efektid (seaduskuulekus, uued ärivõimalused jne.) sest neid on lihtsalt keeruline ennustada. Teisalt on väga selge oht äriplaanide inflatsiooniks: kui investeeringuotsused tehakse äriplaani numbrite pealt, õpivad inimesed kiiresti produtseerima “õigeid” numbreid. ! Jällegi on oluline rõhutada paralleeli ettevõtlusega. Iga tehnoloogiast sõltuv ettevõte seisab vastakuti täpselt samasuguste probleemidega. Kuidas õigustada keemiaettevõtte investeeringut elektroonikasse (Kodaki näide)? ! Küsimus sellest, kui hea meie riik võiks olla, ei ole lihtsasti vastatav. E-riik nagu enamik keerulisi nähtusi ei ole sündinud konkreetsest plaanist vaid suhteliselt iseeneslikult esile kerkinud (vt. Musta Luige teooria, süsteemiteooria, emergent properties). Seetõttu ei saa praegust olukorda võrrelda algse plaaniga. Kuna sisuliselt puuduvad ka teised samal tasemel riigid (Island on oluliselt väiksem, Singapur oluliselt teistsuguse valitsemissüsteemiga), ei võigi ühest vastust anda. Isikliku arvamuse kohaselt oleme suhteliselt võimekad kuid ei ulatu lähedalegi parimatele äriorganisatsioonidele.

www.ria.ee Kui targalt ITd kasutatakse? Küsimus on eristamatu küsimusest “Kui targalt on meie riik üles ehitatud?” ! Koostöö seisukohast on siiski võimalik olukorda apoliitiliselt analüüsida “Kui targalt kasutatakse IKTd selleks, et asutused saaksid omavahel paremini koostööd teha või selleks, et avalikud teenused paremini kättesaadavaks teha?”
 ! Küsimus sellest, kui targalt on meie riik üles ehitatud, saab oma vastuse valimistel, siinkohal ei pea kohaseks poliitilisi valikuid kommenteerida. ! Eri riigiasutused kasutavad IKTd väga erineva nutikuse astmega. Suured IT-asutused (RMIT, SMIT, KEMIT jt.) on sündinud mõne ameti eduka IT-osakonna baasil ja on tehniliselt reeglina küllalt heal tasemel. Samas, nagu öeldud, on alati küsimus selles, kui tarku tellimusi suudetakse IT-osakondadele esitada. Väga harvad on juhused, kus organisatsioon üldiselt on kehvasti organiseeritud ja IT on tasemel ja vastupidi. ! Koostööst võib rääkida kolme nurga alt.

www.ria.ee IKT kasutamine: 
 Teenuste ja tarbijate nõiaring Ei saa küsida, kui vastapoole teadmised pole teada ! Ei saa vastata, kui ei küsita Ehk, meil on tegemist nõiaringiga, kus teenuseid ei pakuta, sest keegi ei oska formuleerida konkreetset palvet ning konkreetseid palveid ei suudeta formuleerida, sest teenuste kohta puudub informatsioon. ! Eestis murti sellest välja omaaegse “x-tee määrusega” millega kohustati kõik ametid oma infosüsteemid x-teele avama. Kuigi teenuste kvaliteet jättis soovida ja kogu üritus oli küllalt frustreeriv, tekitati nii jõuga dialoog teenusepakkujate ja teenuse tarbijate vahel. Siiski on fundamentaalseks probleemiks, et iga asutus tegeleb ennekõike oma põhifuntksiooni täitmisega ning alles seejärel teiste asutuste toetamisega.

www.ria.ee IKT kasutamine: 
 Andmete omaniku küsimus Kui ametnik vastutab konkreetse andmehulga turvalisuse eest, miks ta peaks võtma lisariske nende andmete jagamise osas? Kuna riigi peamine funktsioon on pakkuda kodanikule (ka juriidilisele) erinevaid teenuseid, siis on rõhuv enamus riigi käes olevaid andmeid ühel või teisel moel isikustatavad. Järelikult on rõhuv enamus riigi käes olevaid andmeid ühel või teisel määral tundlikud (isikukood meil, erinevalt näiteks Saksamaast, salajane ei ole). Eksisteerib erandeid (näiteks info õhusaaste kohta) kuid reeglina on andmeühiku või temaga seotud andmeühikute küljes isikukood. ! Enne, kui asutus saab tema käes olevad tundlikud andmed teisele asutusele üle anda, peab olema tagatud nende turvalisus. Kahtlemata on võimalik luua kõikvõimalikke tehnilisi ja juriidilisi lahendusi kuid juba Eestis on eri ameteid ca 50 ning seega oleks vaja 50*49/2=1 225 eri ühendust. Probleemi lahendamiseks on loodud xTee. Nagu ka ID-kaart, võtab see tehniline lahendus osapooltelt vastutuse. Kuni järgitakse lithsaid ja mõistlikke reegleid (turvaserver on seadistatud ja ID-kaardi koode ei edastata), võib rahulikult üle xTee andmeid jagada või ID-kaardiga tuvastatud kodanikule kontojääki näidata. Tehniliste ja juriidiliste probleemide korral tegeleb situatsiooni lahendamisega keegi teine (RIA või Sertifitseerimiskeskus) ning liidese tekitamise lävend on viidud miinimumini. Olemasoleva teenuse publitseerimine selgelt määratletud partneritele on sõna otseses mõttes minutite küsimus.

www.ria.ee IKT kasutamine: 
 Organisatsioonide koostöö Iga infosüsteemide liidestamine tähendab organisatsioonide liidestamist ! Kuidas juhtida asutuste piire ületavat protsessi? Ei ole võimalik liidestada infosüsteeme liidestamata organisatsioone. Hetkest, kui asutuse A kriitiline äriprotsess sõltub asutuse B infosüsteemi toimimisest, tekib asutuste A ja B vahel jagatud äriprotsess. Kõige lihtsamal juhul peab tekkima võimalus asutuse B süsteemi veast teatamiseks. ! Lisaks protsesside liidestamisele liidestatakse ka inimesed (olete proovinud liidestada kahte süsteemi, mille haldajad ei räägi ühtegi ühist keelt korralikult?) ja eelarved (kes ja millisel määral kompenseerib kellele teenuse pakkumisega seotud kulud, käideldavuse tõstmise jne.) Isegi lihtsates situatsioonides peavad liidestatavad organisatsioonid tegema tugevat koostööd. Ning väga tihti tekib küsimus asutuseüleste protsesside disainist ja juhtimisest.

www.ria.ee RIA käitub arbiitrina RIA ülesanne asutuste koostöö kontekstis on olla sõltumatu kolmas osapool ! Siiski ainult tehnilistes küsimustes! Läbi RIA rahastatakse ja juhitakse jagatud infrastruktuuri (hetkel võrk, tulevikus ka serverid ja serveriruumid, veel kaugemas tulevikus ka kasutajaliidesed) rajamist, ühiste teenuste pakkumist (ID-kaart, xTee, eesti.ee jne.) ning asutuste tehnilise koosvõime kujunemist. RIA käitub ka kui arbiiter lahendades vaidlusküsimusi ning kehtestades üldisi reegleid. ! NB! RIA tegeleb ainult tehnilise kihiga, muu koostöö peab toimima teiste mehhanismide abil.

www.ria.ee Mis on hästi? Meil on oma riik ja see toimib päris mõistlikult ! eRiigi loomise eeltingimused kehtivad Kõik eelkirjeldatud tingimused eRiigi tekkeks on jätkuvalt täidetud, kuigi, tuleb tunnistada, “hingamisruumi” jääb kogu aeg vähemaks. Ebamäärasuse vähendamine on inimese loomuses, loodetavasti suudame teda piisava tempoga juurde tekitada säilitamaks mõistlik tasakaal. Samuti on mõningase löögi all kriitiliste kompetentside järelkasv kuna pangad (kes on ühed kõige suuremad andmeturbesse investeerijad erasektoris) enam Eestis endisel määral süsteemide arenduse ja haldusega ei tegele.

www.ria.ee Mis võiks olla paremini? Rohkem praktilist meelt ja keerulistele probleemidele otsa vaatamist ! Parem riigi taseme operatiivjuhtimine NB! See on isiklik arvamus, autori eelmisest riigiastuse-ajast on juba mõnda aega möödas ning käesolev on vaid mõned nädalad vana! ! Meie moodi e-riiki ei ole keegi teine kunagi ehitanud, selle mastaabi süsteemide ehitamine ongi väga keeruline. Mitmele eelnevalt jutuks olnud probleemile ei ole maailmast teada häid lahendusi. Mida teha, kui mõne sellise lahenduse leidmine on sinu ülesanne? Sellises situatsioonis visatakse probleemi tavaliselt kõige käepärasema vahendiga - vähemalt ei paista ta seejärel enam nii selgesti kätte. Pangal on käepärast raha, tehnoloogiaettevõttel tehnoloogiat ja riigiametnikul on sulepea. Kõige lihtsam lahendus on alati raamistike, arengukavade, kordade, protsesside ja muu sellise loomine. Kõik need asjad on kahtlemata olulised kuid ainult paberi kirjutamise juurde ei saa pidama jääda, pabereid peab saatma ka täideviimis- ja kontrollimehhanismid. Need aga paraku eeldavad ebameeldivate otsuste tegemist ning kaaskodanike pahameele talumist. ! Nagu öeldud on eri asutuste liidestamine vähemalt samal määral organisatsiooniline ja äriline kui tehniline probleem. Kui ministeeriumis hoolitsevad järjepideva operatiivjuhtimise eest kantslerid ja asekantslerid, siis kes hoolitseb nende asjade eest riigi tasemel? MKM on IT asekantsleri koha loomisega IKT vallas selgelt juhirolli võtnud. Millist algatust saab ainult tervitada!

www.ria.ee Kes ja kuidas seda kõik juhib? Poliitilisel tasandil Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium ! Tehnilisel tasandil RIA Poliitikate ja üldise koordineerimise tasemel on e-riigi vedajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, selle erinevad osakonnad ning haldusalasse kuuluvad sihtasutused. Poliitika rakendamise tasemel on koordineerijaks RIA. RIA juurde kuuluvad veel natuke eraldatumate allüksustena CERT Eesti (infoturbe intsidentide lahendamise koordineerimine) ning ASO (riigiasutuste andmeside). Üldiselt on meie IT juhtimine küllalt hajutatud (vt. järgmine slaid) kuid MKMi asekantsler Taavi Kotka visiitkaardil on ametinimetuseks “CIO”. Ehk, selgelt eksisteerib nii ambitsioon kui ametkondlik tugi tsentraalsemaks juthimiseks ja paremaks koordinatsiooniks. ! Riigis on ühel asutusel kolm põhimõttelist viisi teistele asutuste tegevuse mõjutamiseks: • Raha. RIA mängib olulist rolli IT investeeringute rahastusprotsessis nii struktuurifondide kui riigieelarve vahendite osas. Mõju on samas kaudne - puudub otsene mehhanism, mille abil kokkulepetest kõrvale kaldumist karistada. Raha jagatakse ka mitmesuguste sihtasutuste kaudu • Juriidika. Ministri ja valitsuse määrused ning seadusandlus. Seda teed minnakse reeglina põhimõttelistes küsimustes kuna tegu on väga kohmaka instrumendiga. Muutused võtavad aega ning demokraatlik seadusandlik protsess on definitsiooni järgi kontrollimatu. • Isiklikud suhted. Kõige sagedamini kasutatav mõjutusvahend: kokkulepete murdmine tehakse ebamugavaks ja/või suudetakse leida mõlema osapoole eesmärkide seosed.

www.ria.ee Legend: • Valge taust. Sihtasutused ja mitmesugused ühingud ning nõukogud • Sinine taust. Eraõiguslik aktsiaselts • Roheline taust. Ministeerium • Kollane taust. Ametid • Lilla taust. Osakonnad ja osad

www.ria.ee ! ! Tänan! ! ! ! andres.kutt@ria.ee

www.ria.ee Müüt eEestist Lisalugemist Ma arvan, et on oluline tegeleda eEesti müüdiga. Me oleme jäänud uskuma omaenese räägitud lugu, kuidas meie otsatu tublidus ja mingi eriline interneti-anne on võimaldanud meil üles ehitada suurepärase e-riigi. Kahtlemata on siin oma tõde, me oleme olnud silmatorkavalt tublid. Kuid ilma selle loo müütilist poolt mõistmata ei saa rääkida e-riigist kui sellisest. ! E-riigi kohta puudub teoreetiline teaduslik käsitlus – me ei saa eriti midagi statistiliselt olulist väita millegi kohta, mida on olnud nii väikesel hulgal nii lühikese aja jooksul. Seega pean oma jutus tahes tahtmata tuginema meie ajaloole. Ka siin, paraku, ei saa ma toetuda põhjalikule teaduskirjandusele. Kahtsusväärsel moel on meie inoftehnoloogiline ajalugu palju vähem uuritud kui, näiteks, meie pungiajalugu. Kui paljudele ütlevad midagi nimed KBFI ja “.exe”? Esimene, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, oli üheks interneti sillapeaks Eestis ja omas pea-aegu müstilist aurat maagilise kohana, kus hoomamatult targad inimesed tegid hoomamatult võimsate arvutitega hoomamatult suurt teadust. Teine oli pool-kogukondliku taustaga arvutiajakiri mis muu hulgas avaldas ühe praeguse tuntud idufirma-ideoloogi esimese (ja heatasemelise) trükikatsetuse, artikleid küberpungist ja klassikaks saanud eestikeelse läbimängujuhendi legendaarsle arvutimängule “Day of the Tentacle”. ! Ehk, tulles tagasi algse juurde, meie lähiajaloos on palju müütilist ning ilma fakti fiktsioonist eraldamata on e-riigist väga keeruline rääkida.

www.ria.ee Alguses ei olnud midagi Eesti iseseisvumishetkel ei olnud meil sõna 
 otseses mõttes mitte midagi.
 
 Peale võimaluste.
 On ilmselt keeruline ette kujutada, mil määral meil 1991. aastal mitte midagi ei olnud. Puudusid peamised riiklikud struktuurid, riigis oli Vene Föderatsiooni sõjavägi. Teed olid halvas olukorras, side olematu. Ei olnud finantstaristut. Mobiilset 4G internetti ei suutnud suurem osa arvutiinimesi isegi mitte ette kujutada. ! ! Samas tekkisid üleöö võimalused suhelda välismaailmaga ning üsna kiiresti ka võimalused välismaaga äri tehes hankida välisvaluutat (tol ajal nimelt ükski mõistlik välismaa ettevõte rublades ei arveldanud). Seega tekkis võimalus ja vajadus hankida arvutustehnikat. Laiemalt levis ka võimalus helistada (küll läbi operaatori, kuid siiski) välismaa numbritele ning seega pääseda ligi BBSide (BBS – Bulletin Board System. Telefonipõhise elektroonilise võrgustiku üks tipp) võrgustikule. Riiki hakkas imbuma informatsiooni kaasaegse arvutustehnika kohta. Arvutustehnikaga oli seotud üks olulisi probleeme – nendega ei osanud keegi midagi peale hakata. Oli küll olemas Küberneetika Instituut ja Tartu Ülikoolis sai arvutialast haridust, kuid tegu oli suuresti akadeemilise ja teoreetilise teadmisega. Vastust küsimusele “Ma vallandasin kümnest raamatupidajast seitse ning ostsin kolm arvutit. Kuidas ma nüüd palgad välja maksan?” too haridus ei andnud.

www.ria.ee Siis tulid patsiga poisid Asutustes ja ettevõtetes puudus teadmine 
 arvutitest ja ka aeg selle omandamiseks.
 Küll aga tiirles iga pilti näitava kasti ümber 
 seltskond huvilis noorukeid.
 Enne taasiseseisvumist oli personaalarvuti väga haruldane nähe. Sellele said ligi sisuliselt ainult inimesed, kes kas töötasid akadeemilistes ringkondades või omasid seal tutvusi. Seega tekkis taasiseseisvumise järel olukord kus järsult suurenes arvutite hulk Eestis. Samal ajal vähenes inimeste võimalus nendega tegeleda – nagu öeldud tuli kõik nullist üles ehitatada ja suuremal osal inimestest oli palju olulisemaid muresid, kui humanitaarabina saabunud arvutite käima jooksmine. ! ! Kujutlege ennast nüüd tehniliste huvidega noorukina tol ajal. Erinevalt Lääne eakaaslastest on teil enamasti puudunud võimalus teleka ees Super Mario seiklustele kaasa elada või Pongi mängida. Kinos ja telekas midagi vaadata ei ole. Nüüd aga räägib keegi vanemate tuttavatest-sugulastest teie kuuldes, et töö juures oleva arvutiga on võimalik mängida. Sellisel taustal sündis ajaloolises mõttes väga oluline ühiskondlik kokkulepe: noorukid (kes mingil põhjusel kandsid reeglina pikka välja veninud hobusesabasoengut, sealt üldnimetus “patsiga poisid”) said töövälisel ajal piiramatu ligipääsu arvutitele kui nad olid nõus päevasel ajal kasutajaid toetama, arvutitele hooldust tegema ja elementaarse programmeerimisega tegelema. Kuna arvuti abil sai suhtlemise viia uuele kvalitatiivsele tasemele ning Eestis ei olnud patsiga poisse ülearu palju, moodustus kiiresti suhteliselt kompaktne ning ühte hoidev kogukond.

www.ria.ee Kõik olid iseõppijad Rõhuv enamus arvutitega toimetajaid 
 olid täielikud iseõppijad ! Edu võti oli iseseisev probleemide lahendamine käepäraste vahendite abil Patsiga poste esile kerkimisel oli väga oluline mõju. Ühest küljest tekkis otsekohe lõhe akadeemilise maailma ja praktikute vahele. Akadeemilise taustaga ajakirja “Arvutustehnika ja Andmetöötlus” küll loeti, kuid üldiselt peeti akadeemilist arvutiharidust paremal juhul kasutuks ja halvemal juhul ohtlikuks. See lõhe elab Eestis siiani edasi, umbes pooltel Eesti IT-sektoris toimetavatel inimestel puudub erialane haridus ja väga kõrge väljalangevus arvutitega seotud erialadelt näitab, et tööandja väärtustab diplomist enam praktilist kogemust. ! ! Teisalt aga tekkis situatsioon, kus ilma igasuguse välise toeta (meenutage: amazoni veel polnud, samuti internetti) tuli väga kiiresti lahendada probleeme, millega mujal oldi juba aastaid kõrgel tasemel tegeletud. Tekkinud situatsioon oli esimene meie praeguse e-riigi alustest. Meil oli suur hulk inimesi, kes olid harjunud esile kerkinud probleeme lahendama otsides pigem tuge kohalikult kogukonnalt kui akadeemiliselt või rahvusvaheliselt kogemuselt. Nii kasvas võimekus oma taakvara puudust täielikult ära kasutada kuid langes võimekus kelleltki midagi õppida.

www.ria.ee Iseõppijaid oli teisigi Poliitikas tegid ilma ajakirjanikud, ajaloolased, kirjanikud ! Neil oli vähe kaotada ja palju võita Teine väga oluline e-riigi alustala oli õnnelik juhus, mis viis kokku algajad poliitikud ja visiooniga tehnoloogid. Mida on ehk praegu raske mõista, on toonaste poliitilise seltskonna kogenematus. Mart Laar oli Euroopa noorim peaminister ja enamusel tegijatest polnud midagi kaotada: ei reputatsiooni, kogunenud hüvesid ega isegi oma nägu. Põhimõtteliselt said omavahel kokku Linnar Viik ja Mart Laar kellest ühel oli visioon ja teisel julgus selle järgi toimida.

www.ria.ee Hansapank ostab Hoiupanga Lühikeseks perioodiks olid riigi ja Hansapanga huvid kattuvad: mõlemal oli tarvis efektiivselt teenindada suurt hulka hajusalt asuvaid kliente Üheksakümnendate teiseks pooleks oli Eesti Vabariik enam-vähem olemas. Võõrväed olid lahkunud, esimesed kriisid üle elatud. Ühest küljest asus esimeste nappide võimaluste tekkimisel pead tõstma bürokraatia, teisalt tekkis küsimus kodanike teenindamisest. Kuna vahendeid oli vähe, tuli kiiresti likvideerida vajadus palgata ametnike armee kodanike teenindamiseks ning kasvava hulga regulatsioonidega toime tulekuks. Üheks praktiliseks näiteks on Maksuamet. Nagu ka täna, esitati füüsilise isiku tuludeklaratsiooni jaanuaris-veebruaris ning ametil oli kohustus tagastada enammakstud tulumaks hiljemalt juunis. Pooleaastase lõtku taga oli lihtne põhjus – käsitsi tuli töödelda väga suur huilk paberdeklaratsioone. ! Samal ajal oli Hansapank pangandusturul suhteliselt kiiresti kasvav tegija sest suutis luua väga heal tasemel meeskonna. Toonasest organisatsioonist on pärit paljud praegu ühiskonnas võtmerollides olevad inimesed. 1998. aastal ostis Hansapank Hoiupanga ning seisis probleemi ees: kuidas teenindada endise riikliku hoiukassa kliendimass ilma panga finantspositsiooni halvendamata? 
 Nii Maksuametis kui Hansapangas oli vastus selge – internet. Mõlemas organisatsioonis oli sama ka kõige suurem väljakutse, milleks oli inimese turvaline tuvastamine. Hansapank kui kliendi jaoks meeldivam suhtluspartner, oli probleemi lahendamisel edukam ning suutis tõhusa reklaami toel väljastada märkimisväärse hulga pin-kalkulaatoreid ja koodikaarte. Kahjuks ei tulnud ka süsteemide kiire areng. Sajandivahetuse paiku pandi seljad kokku: Hansapanga internetipangast oli võimalik turvaliselt siirduda e-Maksuametisse. Tuludeklaratsiooni esitamiste viimastel päevadel joosti mõlemale rakendusele tormi, inimesed üritasid viimase võimaluseni edasi lükatud tülikat kohustust paari järele jäänud tunniga täita. Süsteemid pidasid enam-vähem vastu ning e-riik oli jõudnud massidesse. ! Rangelt võttes ei oleks midagi sellist tohtinud toimuda. Toonane kokkulepete tekkimise tempo, juriidika vettpidavus ning riskide jagamine oleksid igas tänapäevases riigi- ja eraettevõttes mõeldamatud. Oleme saanud kolmanda faktori e-riigi tekkeks: põhimõttelise usalduse osapoolte vahel ning teatava juriidilise ning riskijuhtimisliku vaakumi (korralageduse, kui soovite). Seejuures on oluline märkida, et too usaldus tulenes juba eelpool kirjeldatud patsiga poiste

www.ria.ee Luuakse ID-kaart Senised usaldusel põhinenud suhted asendatakse juriidiliselt toetatutega. ! Riskid jaotuvad oluliselt ühtlasemalt. Kuigi digiallkirja seadus jõustus juba 2000. aatal, jõudsid esimesed kaardid kodanikeni 2002. aastal. 2003. aasta septembris oli kodanikele jagatud 300 000 kaarti ning 2004. aastast võib rääkida kriitilisest massist id-kaardiga lõppkasutajatest. Kui seni sõtlusid e-teenused pankade heast tahtest (kes olid tuvastusteenuse kiiresti hinnastanud), siis nüüd oli olemas laialt kasutatav alternatiiv. Lisaks jaotusid riskid mõistlikumalt. Koodikaardi puhul ei olnud väga selge, kes vastutab väärkasutuse puhul ning eriti keeruline oli olukord jagatud isikutuvastuse puhul. IDkaardiga antud digiallkiri sai aga võrdseks paberallkrijaga. Seega vähenes pankade vastutus ning roll, suurenes kodaniku vastutus ning e-riik sai tugeva juriidilise põhja.

www.ria.ee eRiigi faktorid Mida on vaja mõistlikuks e-riigiks

www.ria.ee Osapoolte (tagatud) usaldus Peab eksisteerima usaldus e-riigi osapoolte – ettevõtjate, riigiasutuste ja kodanike vahel mida toetab piisav juriidiline raamistik

www.ria.ee Laialt levinud elektrooniline isikutuvatus Kodanikule ei saa teenust pakkuda, kui teda ei saa elektrooniliselt tuvastada, oluline on kriitilise massi teke.
 
 Isikutuvastus võiks olla juriidiliselt tagatud.

www.ria.ee Teenusepakkujatel peab olema “hingamisruumi” Peab eksisteerima teatav korralagedus või reguleerimatus. ! Range reguleerituse olukorras puudub vajadus ja võimalus inovatsiooniks

www.ria.ee Saadaval peab olema kriitiline komplekt kompetentse Olemas peab olema võimekus osta sisse süsteemide arendus- ja opereerimisteenust ! Peab eksisteerima kriitiline mass infoturbe kompetentsi

www.ria.ee Haldusüksus peab olema väike Tehnoloogia, protsesside ja projektide keerukus tõuseb eksponendina osapoolte arvust ! Lisaks elanike hulgale on oluline ka riigiasutuste arv

Add a comment

Related presentations

Related pages

Lihh_II loeng - Documents

Share Lihh_II loeng. Embed ...
Read more

Heidi Kakko JCI BeWise loeng teemal Kas Eesti maffia teeb ...

Risikapitalist Heidi Kakko loeng teemal "Kas Eesti maffia teeb miljonäriks?" Tallinna Tehnikaülikoolis 17.11.2011 JCI BeWise projekti raames.
Read more