Digitaalsete õppematerjalide kvaliteet

100 %
0 %
Information about Digitaalsete õppematerjalide kvaliteet
Education

Published on October 24, 2014

Author: hanspoldoja

Source: slideshare.net

Description

Loenguslaidid Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži kursusel HKI5049 Digitaalsete õppematerjalide koostamine, 24. oktoober 2014, Haapsalu

1. Digitaalsete õppematerjalide kvaliteet HKI5049 Digitaalsete õppematerjalide koostamine

2. Villems, A., Kusmin, M., Peets, M.-L., Plank, T., Puusaar, M., Pilt, L., et al. (2012). Juhend kvaliteetse õpiobjekti loomiseks. (M. Dremljuga-Telk, toim). Tallinn: Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. JUHEND KVALITEETSE ÕPIOBJEKTI LOOMISEKS EESTI INFOTEHNOLOOGIA SIHTASUTUS E-ÕPPE ARENDUSKESKUS

3. Õppedisaini mudelid • ADDIE mudel • Kempi mudel • Dick ja Carey mudel • 4C/IC mudel • SAM mudel • …

4. ADDIE mudel • analüüsi etapp (Analysis); • kavandamise etapp (Design); • väljatöötamise etapp (Development); • kasutamise etapp (Implementation); • hinnangu andmise etapp (Evaluation).

5. Analüüsi etapp • koolitusvajaduse kindlakstegemine • õpieesmärkide määratlemine • sihtgrupi analüüs • ressurssivajaduse analüüs • tehnilise platvormi valik • projektiplaani koostamine

6. Kavandamise etapp • tegevuste analüüs • õpiväljundite sõnastamine • testimisstrateegia koostamine • eelarvekalkulatsioonid

7. Väljatöötamise etapp • sisu väljatöötamine • täiendava meediasisu valimine või loomine • õppija juhendmaterjalide koostamine • õpetaja juhendmaterjalide koostamine • muudatuste ja täienduste sisseviimine • piloottestimine

8. Kasutamise etapp • õpetajate ettevalmistamine • õpilaste ettevalmistamine

9. Hinnangu andmise etapp • hinnangukriteeriumide määratlemine • hindamisvahendite valik • hindamise läbiviimine

10. ADDIE mudeli puudused • Täismahus läbimine eeldab suurt ajaresurssi • Liiga detailne protsess ohustab loovust • Valed disainiotsused võivad selguda liiga hilises faasis

11. Õppesisu ülesehitus

12. SCATE (SÕKAL) mudel • Sissejuhatus (Scope) — sissejuhatus, eesmärgid, õpiväljundid, vajalikud eelteadmised, tehnilised nõuded õppematerjali kasutamiseks; • Õppematerjalid (Content) — tekst, illustratsioonid ja meediasisu; • Kinnistamine (Activity) — tegevused õpitava kinnistamiseks, nt ülesanded ja enesekontrollitestid; • Arutlemine (Thinking) — teksti integreeritud küsimused ja mõtlemisülesanded; • Lisamaterjalid (Extra) — viited lisamaterjalidele.

13. Õppematerjalide kvaliteedi hindamise raamistikud

14. Õppematerjalide kvaliteedi hindamise raamistikud • LORI mudel (Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007) • LOES-S mudel (Learning Object Evaluation Scale for Students) (Kay & Knaack, 2009) • Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudel • HITSA e-kursuse kvaliteedimärgi enesehindamismudel

15. LORI hindamismudel 1. Sisu kvaliteet — tõepärasus, täpsus, ideede tasakaalustatud esitus, sobiv detailsuse aste 2. Õpieesmärkide kooskõla — õpieesmärkide, tegevuste, hindamismeetodite ja sihtgrupi omavaheline kooskõla 3. Tagasiside ja kohandumine — kohandatud sisu ja tagasiside, mis põhineb õppija tegevustel ja kasutajamudelil 4. Motiveerimine — võime õppijate sihtgruppi motiveerida 5. Esitluse kujundus — visuaalse ja audiaalse info kujundus õppimise ja mäluprotsesside toetamiseks (Leacock & Nesbit, 2007)

16. 6. Interaktsiooni kasutatavus — navigeerimise lihtsus, kasutajaliidese etteennustatavus ja abivahendite kvaliteet 7. Ligipääsetavus — juhtimiselementide ja esitlusformaatide sobivus erivajadustega ja mobiilsetele kasutajatele 8. Taaskasutatavus — sobivus kasutamiseks erinevates õpisituatsioonides ja erineva taustaga õppijatega 9. Standarditele vastavus — vastavus rahvusvahelistele standarditele ja spetsifikatsioonidele

17. Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuded Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuded 1 Sisu 2 Teostus 3 Autorsus 1.1 Teema terviklik käsitlus 1.2 Õpijuhend 1.3 Faktiline õigsus 1.4 Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine 2.1 Struktuur ja liigendatus 2.2 Materjali maht, vorming ja ühilduvus 2.3 Keeleline korrektsus 2.4 Kujundus 2.5 Tehniline teostus (Koolielu, 2012)

18. Sisu 1.1! ! Teema terviklik käsitlus! E-õppematerjal omab sihtgrupi jaoks selget väärtust, on loogiliselt üles ehitatud ja liigendatud. Teemat on käsitletud terviklikult, oluline on esile tõstetud ning meediaelemente (pildid, helid, videod) on lisatud sisu ja metoodikaga haakuvalt vajalikul määral. ! 1.2! ! Õpijuhend! E-õppematerjal sisaldab õpijuhendit, kus on välja toodud teema, seos ainekavaga, sihtgrupp, e-õppematerjali tüüp ning metoodilised soovitused materjali kasutamiseks, võimalusel materjali katsetamise tagasiside ja/või näited. Väikesemahuliste materjalide puhul piisab õpiloo lisamisest Koolielu kirjesse.

19. Sisu 1.3! ! Faktiline õigsus! E-õppematerjal ei sisalda faktivigu, vaieldavate faktide puhul viidatakse algallikale. ! 1.4! ! Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine! E-õppematerjal on õpilaste jaoks motiveeriv ning sisult eakohane. Õppematerjal toetab õppija õpioskuste arendamist.

20. Teostus 2.1! ! Struktuur ja liigendatus! E-õppematerjal on selge, ühtlane ja ülevaatlik. E-õppematerjali struktuur on kooskõlas õppematerjali vormi ja temaatikaga. Liigendatus on loogiline, toetab õppeprotsessis nii õppijat kui õpetajat. ! 2.2! ! Materjali maht, vorming ja ühilduvus! E-õppematerjal on optimaalse mahuga ning kasutatav erinevate veebilehitsejate ja platvormidega. Kasutatud on enamlevinud vorminguid, või on lisatud info, kuidas antud formaati avada. Materjali avamine ei ole aeganõudev. Kui kasutamine eeldab spetsiaalset tarkvara, siis on lisatud juhend selle leidmiseks ja kasutamiseks.

21. Teostus 2.3! ! Keeleline korrektsus! Õppematerjal on keeleliselt korrektne. ! 2.4! ! Kujundus! E-õppematerjali kujundamisel on kasutatud ühtset stiili. Värvivalik toetab e-õppematerjali sisu. Tausta- ja tekstivärv on kooskõlas, tekst on taustast hästi eristuv. Oluline on esile tõstetud. Meediaelemente on lisatud sobivas koguses. Lingid eralduvad selgelt ja ühtemoodi muust tekstist (alla joonitud, erisugune värv vms). ! 2.5! ! Tehniline teostus! E-õppematerjalis ei esine tehnilisi vigu, kõik materjalid avanevad ja ei ole mittetöötavaid linke. Materjali igast osast on võimalik pöörduda tagasi avalehele.

22. Autorsus E-õppematerjali juures on selgelt esitatud järgmised andmed: • e-õppematerjali looja • loomise aasta või viimase muudatuse aeg • viide autoriõigustele – materjal peaks sisaldama infot selle kohta, millised õigused annab autor kasutajale materjali kasutamise, levitamise ja muutmise kohta. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud materjale, siis on ta kas eelnevalt autorilt luba küsinud, kasutab Creative Commonsi litsentsidega või vabas kasutuses (public domain) olevaid materjale ning viitab vastavalt. Kasutades oma töös teiste autorite poolt loodud materjale, sh pilte, heli jms, ei ole autoril õigust anda kasutajale suuremaid õigusi, kui materjalide algne autor.

23. Hindamismudel Koolielu elektroonilise õppematerjali koostajale ja hindajale Õpiobjekti nimi: Tüüp ning vahend, millega loodud: Õpiobjekti autor: Punkte 3 2 1 0 SISU Teema terviklik käsitlus E-õppematerjal omab sihtgrupi jaoks selget väärtust, on loogiliselt üles ehitatud ja liigendatud. Teemakäsitlus on terviklik, oluline on esile tõstetud ning meediaelemente (pildid, helid, videod) on lisatud sisu ja metoodikaga haakuvalt ning vajalikul määral. Esinevad mõningad puudujäägid. Esineb palju puudusi. Ei vasta üldse teema terviklikule käsitlusele. Õpijuhend E-õppematerjal või selle Koolielu kirje sisaldab õpijuhendit, kus on välja toodud teema, seos õppekavaga, sihtgrupp, materjali tüüp ning metoodilised soovitused selle kasutamiseks, võimalusel materjali katsetamise tagasiside ja/või näited. Esinevad mõningad puudujäägid. Esineb palju puudusi. Õpijuhend puudub. Faktiline õigsus E-õppematerjal ei sisalda faktivigu, vaieldavate faktide puhul viidatakse algallikale. Esinevad mõningad puudujäägid. Esineb palju faktilisi vigu. Ei ole usaldusväärne materjal. Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine E-õppematerjal on õpilase jaoks motiveeriv ning sisult eakohane. E-õppematerjal toetab õppija õpioskuste arendamist. Esinevad mõningad puudujäägid. Esineb palju puudusi. Ei toeta üldse. TEHNILINE TEOSTUS Struktuur ja liigendatus E-õppematerjal on selge, ühtlane ja ülevaatlik. Struktuur on kooskõlas õppematerjali vormi ja temaatikaga. Liigendatus on loogiline, toetab õppeprotsessis nii õppijat kui õpetajat. Esinevad mõningad puudujäägid. Esineb palju puudusi. Liigendus täiesti ebaselge või puudub ning ei toeta õppijat ja õpetajat. Materjali maht, vorming ja ühilduvus E-õppematerjal on optimaalse mahuga ning kasutatav erinevate veebilehitsejate ja platvormidega. Kasutatud on enamlevinud vorminguid, või on lisatud info, kuidas antud formaati avada. Materjali avamine ei ole aeganõudev. Kui kasutamine eeldab spetsiaalset tarkvara, siis on lisatud juhend selle leidmiseks ja kasutamiseks. Esinevad mõningad puudujäägid. Esineb palju puudusi. Materjal ei ole optimaalse mahuga, pole kasutatud enamlevinud vorminguid ning materjal ei ühildu enamkasutatavate tehniliste lahendustega või need lahendused ei ole kättesaadavad.

24. Keeleline korrektsus Õppematerjal on keeleliselt korrektne. Esinevad mõningad puudujäägid. Esineb palju puudusi. Õppematerjal on keeleliselt täiesti ebakorrektne. Kujundus E-õppematerjali kujundamisel on kasutatud ühtset stiili. Värvivalik toetab sisu. Tausta ja tekstivärv on kooskõlas, tekst on taustast hästi eristuv. Oluline on esile tõstetud. Meediaelemente on lisatud sobivas koguses. Lingid eristuvad selgelt ja ühtemoodi muust tekstist. Esinevad mõningad puudujäägid. Esineb palju puudusi. Kujundus ei vasta üldse kvaliteetse õppematerjali disaini nõuetele. Tehniline korrektsus Ei esine tehnilisi vigu, kõik materjalid avanevad ja ei esine mittetöötavaid linke. Materjali igast osast on võimalik avalehele tagasi pöörduda. Esinevad mõningad puudujäägid. Esineb palju puudusi. Õppematerjal ei ole tehniliselt korrektne. AUTORLUS Autorlus (4 punkti) E-õppematerjali looja, loomise aasta või viimase muudatuse aeg ning viide autoriõigustele on esitatud selgelt. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud materjale, siis on ta kas eelnevalt autorilt luba küsinud, kasutab Creative Commonsi litsentsidega või vabas kasutuses (public domain) olevaid materjale ning viitab korrektselt. X X Viitamine ei ole korrektne või puudub. * Lisatingimused projektides loodud õppematerjalidele * Õppematerjali rahastajale viitamine E-õppematerjali avalehel on rahastaja logo ja viide. Õppematerjalil puudub rahastaja logo ja viide. * Õppematerjali originaalsus Õppematerjal sisaldab vähemalt 75% originaalmaterjale. Õppematerjal sisaldab alla 75% originaalmaterjale. Õppematerjal sisaldab alla 50% originaalmaterjale. Õppematerjal ei sisalda originaalmaterjale. Õppematerjal vastab kvaliteedinõuetele, kui hindamisel on saadud 28 – 31 punkti (v.a. *projektitööde puhul) ning ühegi üksiku kriteeriumi punktisumma ei ole väiksem kui 2. Hindamismudeli koostas Koolielu toimetus, viimati uuendatud 13.04.2012 Kasutatud allikad: Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuded (2012). http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1-968317d563bed4925d6f641dcc99cb1e7f2c08cd (13.04.2012) Tipp, V. (2009). Kvaliteetse õppematerjali hindamismudel. http://koolielu.ee/waramu/view/1-968317d563bed4925d6f641dcc99cb1e7f2c08cd (13.14.2012)

25. Viited • Kay, R. H., & Knaack, L. (2009). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research and Development, 57(2), 147–168. doi: 10.1007/s11423-008-9094-5 • Koolielu (2012). Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. Loetud aadressil http://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-ppematerjalide- kvaliteedinuded • Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. Loetud aadressil http://www.ifets.info/journals/10_2/5.pdf

26. Kasutatud fotod • Jason Taellious, quality: https://www.flickr.com/photos/dreamsjung/ 12613244714

27. Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee ! HKI5049 Digitaalsete õppematerjalide koostamine http://hki5049.wordpress.com ! Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Add a comment

Related presentations

Related pages

14. nädal – õppematerjalide kvaliteet | Digitaalsete ...

Olemegi jõudnud oma kursuse viimase blogimisülesandeni. Selle nädala teemaks on digitaalsete õppematerjalide kvaliteet. Kvaliteedi tagamine on ...
Read more

Õppematerjalide kvaliteet | Digitaalsete õppematerjalide ...

Õppematerjal: peab olema õpijuhendiga (eesmärk, ainekava, hindamine); peab olema loogiliselt üles ehitatud (lihtne vajaliku informatsiooni leidmine) ja ...
Read more

Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet ...

Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet on saanud 10 vastust. Pingback: Viimane teema: õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet ...
Read more

Digitaalsete õppematerjalide kvaliteet - Education

Digitaalsete õppematerjalide tüübid, koostevahendid, litsentsid, kvaliteet Koolitus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, 12. mai 2011.
Read more

Õppematerjalide kvaliteet | Kaire Kollom

Õppematerjalide kvaliteet. Posted on mai 14, ... Digitaalsete õppematerjalide hulk aina kasvab ning õppematerjalide kasutaja peab suutma hinnata juba ...
Read more

kvaliteet | Taimi veebipäevik

Posts about kvaliteet written by taimidreier. ... http://oppematerjalid.wordpress.com/2013/05/05/viimane-teema-oppematerjalide-kvaliteet/ Õppematerjalide ...
Read more

Õppematerjalide kvaliteet. | Helle Kiviselg

Sel korral oli teemaks õppematerjalide kvaliteet, mis on materjalide koostamise juures küllaltki oluline. ... Digitaalsete õppematerjalide koostamine.
Read more

Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Digitaalsete õppematerjalide koostamine Sunday, May 19, 2013. ... 7. teema: õppematerjalide kvaliteet; Kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksioon;
Read more